Sõnasäuts

Tõlgetega on ikka huumorit saanud ja nii ka sel korral.

ETV kanalil on reklaam harivast noortesaatest "NOVA", mille klipis olev väike tüdruk ütleb: "Saa teada, kes on Karl-Erik Taukari crush".

Jõrm öeldakse saarte murdes segase või uimase kohta.

Haul öeldakse saarte murdes auru kohta. Haulama aga: aurama.

Seletavast sõnaraamatust leiab sõna "hund", mida ehk peale paari kirjaniku keegi pole kasutanud.

Väljas paugub pakane, kuid tänane sõna räägib hoopis kergemast külmast. Kahu öeldakse kerge külma kohta, mis maad kahutab. Kerge külmetuskord on kahutus.

Eelmisel nädalal valis ajakirja Eesti Loodus toimetus aasta puuks kibuvitsa. Sellest sündis ajakirjanduses ka tore pealkiri: "Aasta puu on põõsas".

"Ussirüüv, ela Mississipis: sissimalev üüris su." Nii kõlab Ilmar Laabani palindroom, mis jääb nii vasakult paremale, kui paremalt vasakule lugedes samaks.

Rahvalauludes esineb põrguga kõrvuti sõna helvet (elvet).

Pillerkaare või lustipeo kohta öeldakse pilgar.

Nagu võib arvata, on rasvatihane nime saanud selle järgi, et talle meeldib rasva süüa. Hästi tuntud linnuna on tal palju rahvapäraseid nimetusi ja neistki paljud on rasvaga seotud, näiteks rasvaants, rasvajaak, rasvavana, rasvapoiss, rasvalind, rasvanäkk.

Kui eile oli juttu öösorrist, keda ka kitselüpsja nime all tuntakse, siis ka tänasel linnul, tikutajal, on hulk toredaid rahvapäraseid nimesid.

Kitselüpsja

Kui 18. sajandil oli eesnimede valik Eestis suhteliselt väike, siis 19. sajand tähistab nimevara avardumist.

Mida see Lati pats tähendab, seda teab Toots enda kinnitusel hästi: lati tähendavat prantsuse keeli õige, pats aga magus.

Nädalavahetusel avati uuenenud Palamuse muuseum ja selle nädala sõnasäutsud ongi pühendatud Oskar Lutsule ja "Kevadele".

Hilpama ja nälpama

Buduaariks nimetatakse elegantselt sisustatud intiimset daamituba.

Mütsak ja nutsak