Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse juhtimiskogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ning AoEC coachingu programmide juhi ja koolitajana EBS’is. Varasemalt on Merle töötanud ca 20 aastat Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes. Kõikide muude ägedate koolituste kõrval on Merel juba pea pool aastat ka inimeste loomuomastel tugevustel põhineva Patrick Lencioni Working Genius programmi sertifitseeritud koolitaja. Kuna ma ise olen suur Lencioni juhtimisraamistike fänn, siis kutsusin Merle podcasti rääkima tugevuste võimendamise tähtsusest meeskonnas ning kuidas see juhtimispraktika võiks meeskonna emotsionaalset dünaamikat ja tulemuslikkust positiivselt mõjutada. “Ükski juht ei saa olla ekspert kõiges, ent parima tulemuse saavutame, kui tunnistame ja toetame iga meeskonnaliikme ainulaadseid loomuomaseid tugevusi. Tugevuste võimendamine meeskonnas ei ole lihtsalt tore teooria; see on igapäevane praktiline lähenemine juhtimisele, mis loob aluse meeskonna parimaks toi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja kestlikkuse ekspert Maris Ojamuru. Tal on enam kui viisteist aastat kogemust ESG ja jätkusuutlikkuse teemade lahti mõtestamise ja teadliku juhtimise teemadel erinevates sektorites. Täna toimetab Maris oma ettevõttes Sustinere, mis aitabki organisatsioonidel integreerida kestlikku lähenemist oma igapäevastesse tegevustesse, pakkudes nõustamist ja strateegiaid, mis edendavad ESG eesmärke. Selles episoodis arutame Marisega, kas ja kuidas saaksid majanduskasv ja kestlik areng käia käsikäes, luues nii ärimudeleid ja -lahendusi, mis mitte ainult ei vähenda negatiivset mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale, vaid pakuksid ka täiesti uusi võimalusi ettevõtetele. Mulle väga sümpatiseerib, kuidas Maris kõneleb otse südamest, rõhutades igaühe võimet mõjutada meie keskkonda ja tulevikku. “Usun, et igaüks meist mõtleb oma laste tulevikule ja nende võimalustele kogeda samu lihtsaid rõõme, mida me ise oleme saanud nautida – olgu selleks kevadine värske õhk, lindude laul akn

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev! “Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naistippjuht Kadi Lambot. Ta on olnud mitmete ettevõtete eesotsas, viimati tegutsedes Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liikme ja meditsiinijuhina. Mul oli võimalus Kadiga tunnike vestelda ning rääkida tema karjäärist ja õppetundidest juhina. “Mulle on alati olnud oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine.” – Kadi Lambot Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, publitsist ja poliitikavaatleja, kes on oma mõtteid jaganud seni pigem poliitikasaadetes ja arvamuskülgedel. Põim on TUUM Consulting OÜ asutaja ja juht ning tuntud ennekõike keeruliste ja väljakutset pakkuvate olukordade strateegilise nõustajana, kes pakub juhtidele ja meeskondadele väärtuslikku kõrvalpilku. Ta on kogenud nii poliitilises ja avaliku sektori kommunikatsioonis kui erinevate ettevõtete avalike ja meediasuhete kujundamisel. Seekordses saates räägime Põimuga aga hoopis inimlikumatel ja elulisematel teemadel – enese tundma õppimisest, valikute tegemisest, iseolemisest ja loobumise kunstist. Põim räägib, kuidas isiklikud väärtused ja selge visioon aitavad juhtidel luua tugevaid meeskondi ja edukaid organisatsioone. Ta toob esile, et ausus, selgus ja julgus oma suhete juhtimisel ja eesmärkide kommunikeerimisel pole mitte ainult võimalik, vaid tänapäeva kiirelt muutuvas ja infomürast küllastunud maailmas hädavajalik. Kama jagab

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Sihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis, kes koos oma tiimiga koordineerib Euroopa kultuuripealinna tänavust programmi Lõuna-Eestis. Tema renomee ettevõtluse edendamisel viimase veerandsaja aasta jooksul on muljetavaldav; ta on edukalt toimetanud mitmes erinevas ärivaldkonnas, hariduse ja ettevõtluse põimises, regionaalsel tasemel kogukonna juhtimises jne. Kuldar on endine Hoiupanga regioonijuht, tuntud kui Ösel Foodsi ja Premia Foodsi endine juht, samuti kui Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja rajaja ning seotud mitmete ettevõtete börsile viimisega. Eks ta on senini ühe omanikuna seotud mitmete ettevõtete arengu juures. Mulle on avaldanud sügavat muljet Kuldari kirglik ettevõtja mentaliteet, innovatsioonile keskendumine ja tohutu pealehakkamine uute initsiatiivide elluviimisel. Nii istusimegi Kuldariga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema ettevõtjaks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu. Elisas töötatud aja jooksul on Andrus töötanud nii turundusdirektorina kui ka seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel Äri- ja Erakliendiüksuseid. Ma ei tundnud Andrust varem, kuid seda ägedam oli tundma õppida tema vaateid juhtimisfilosoofiale, kus ta rõhutab, kuidas juhtimine on võimekus mobiliseerida organisatsiooni energiat. Arutleme ka selle üle, kuidas Elisa on oma juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri kohandanud agiilsuspõhimõtetele vastavaks, et käia ühte sammu pidevalt muutuva ärimaailmaga. Andrus jagab ka oma mõtteid organisatsioonikultuuri ja psühholoogilise turvalisuse tähtsusest, töötajate võimestamisest ning sellest, kuidas erinevad juhtimisstiilid mängivad olulist rolli erinevates olukordades. "Juhtimine on võimekus mobiliseerida ja suunata organisatsioonilist energiat. Minu nägemuses peitub eestvedamise roll suures osas organisatsioonilise energia valla päästmises. Võib-olla toon võrdluse Einsteiniga ja te

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan’i ja Lisa Lahey’i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata. “Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on “Let's Do It World!„ liikumise eestvedaja ja kestliku elu entusiast Anneli Ohvril. Anneli on olnud juhtiv jõud ülemaailmses püüdluses muuta meie planeet puhtamaks ja jätkusuutlikumaks. Alates sellest ajast, kui “Let's Do It World!„ käivitas oma esimese koristusaktsiooni Eestis, on Anneli ja tema meeskond innustanud miljoneid inimesi üle kogu maailma tulema kokku ja aitama kaasa puhtama elukeskkonna loomisele – muutes nii ühepäevase aktsiooni globaalseks liikumiseks. Tänases episoodis räägimegi Anneliga selle liikumise eestvedamise tagamaadest ning põnevatest isiklikest lugudest ja väljakutsetest, mis kaasnevad suurte keskkonnaalaste algatuste juhtimisega. “Kui küsida, kas sa usud, et on võimalik samal ajal majanduslik kasv ja kestlik eluviis? Kui sa selliselt selle küsimuse püstitad, siis minu vastuküsimus on, et miks me üldse peaksime majanduslikult kasvama?! Ehk siis praegune majandusmudel on üles ehitatud selliselt, et ta lihtsalt peab kasvama, sest muidu ta kukub kok

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pimedate Ööde filmifestivali hing ja juht Tiina Lokk. Tiina on filmivaldkonna legend, kes on meie väikeses Eestis 27. aastaga üles ehitanud maailmaareenil kõrgelt hinnatud A-klassi filmifestivali. Mind hakkas huvitama, kes on see legendaarne naine, kes sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Tiinaga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Vaata, ma olen pidanud suhteliselt karmi elu üle elama, ma olen pidanud kogu aeg ennast tõestama – Tallinnfilmis pidin ma tõestama, et naine, noor ja mitte just kõige halvema välimusega, omab ka ajusid. Kui sa just traktoristi välimust ei omanud, siis see oli juba eeldus selleks, et sul ei ole ka ajusid. Ma pidin kogu aeg võitlema selles meeste maailmas ja see võitlemine teeb sind paratamatult ka karmimaks. Sa pead kuidagi selle selgroo omandama, et oma asja ajada. Aga samas ei võta see minult ära sed

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja Iglucraft’i asutaja Priit Kallas. Iglucraft valmistab Leies käsitööna omapäraseid ümara kuju ning laastudega kaetud väikemaju, kodukontoreid ning saunu. Samas on Iglucraft jõudnud väiksest Eestist suurele maailmakaardile, mille vast üheks kuumimaks looks on, et vutistaar David Beckham poseeris piltidel, kus ta iglusauna mõnusid nautis. 2021. aastal sai Priit aga pärjatud EY aasta ettevõtja tiitliga. Rääkisime Priiduga Iglucraft’i varsti juba kümneaastasest eluteest ja tulevikuambitsioonidest ning samuti kuidas Priidu enda ettevõtjaks ja juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud. “Me oleme Iglucrafti brändi ja loo üles ehitamisel lähtunud eelkõige sellest, et inimesed ei osta asju ratsionaalsete väärtuste alusel, vaid ostetakse ainult ja ainult emotsioone. Küsimus taandubki sellele, kuidas neid emotsioone luua ja paketeerida. Meie viis neid emotsioone paketeerida toetub Carl Gustav Jungi arhetüüpide käsitlusele, ja täpsemalt mõttetarga arhetüübile. Kui mul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Häirekeskuse juht Kätlin Alvela. Kätlin on avalikus sektoris juhi ametit pidanud ligi 20 aastat. Ta jäi mulle silma juba siis, kui eelmisel aastal selgusid konkursi “Parim juht 2022„ finalistid. Jällegi köitis ta mu tähelepanu, kui ühel pühapäeval jäin teda kuulama saates „Hommik Anuga“, kui ta uhkusega oma tätoveeringutest rääkis. Mind hakkas huvitama, kes on see eriline tippjuhist naine, kes veel sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Kätliniga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma olen hästi tugevalt erinevusi ja inimlikke erisusi tolereeriv juht. Tihtipeale kasutatakse seda hoiakut ka nö loosungina – justkui see on midagi, mida oleks õige öelda – et me kedagi ei diskrimineeri. Minu jaoks aga see ei ole sõnakõlks, minu jaoks on see väga sügav sisemine veendumus. Meil kõigil on õigus olla eriline. Ütleme selline kõikvõimal

On this episode of “Leadership is a Competitive Advantage” I have an expert on connecting the dots between organizational life and the application of AI – Elin Hauge – on the line to talk about the future role of leaders as exception makers in an AI era. Elin argues that despite AI's capabilities, leaders must focus on human-centric decisions, especially in situations where AI lacks empathy or understanding of nuanced human contexts. Tune in to find out how future leaders need to make exceptions to AI-driven decisions that don't align with human values or needs. And – for those of you interested in getting more of Elin’s wisdom – I am really glad that she will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference next spring as one of the keynote speakers. "We often talk about leaders as decision-makers. Moving forward, we will need to think more of leaders as exception makers because some decisions will have to remain strictly human. AI’s algorithms will help us optimize a lot of

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Inbank’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Põldoja. Priidu juhtimistaust on paljuski seotud Hansapangaga, kus ta kasvas tippjuhiks ning viimati töötas Hansapank Eesti juhi positsioonil. Viimased 13 aastat aga on Priit koos Jan Andresooga arendanud Inbank’i, mille nad 2010. aastal koos asutasid. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Priit selline on. Nii istusimegi Priiduga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Mul on üks oluline iseloomujoon, mis võib aeg-ajalt olla ka kergelt häiriv, aga minu jaoks on tähtis standardite seadmine. Ma arvan, et juhina on tähtis, et sa hoiad sellist ühtset nõudlikku mõõdupuud üleval. Ma olen nõudlik nii enda suhtes ja ma nõudlik ka teiste suhtes. Nii nagu spordis, saad sa heaks siis, kui sa kõvasti harjutad ja suudad surve all tulemust teha. Aga kahjuks ei ole alati nii, et kõik seda iseenesest mõistavad. Kui

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on rahvusvahelise IT, andmesüsteemide ja disainiettevõtte Solita Eesti juht Märt Ridala. Märt on IT ja tehnoloogia valdkonnas tegutsenud pikalt, ka meie omavaheline kokkupuude on pärit juba MicroLinki ja Elioni ühinemisaegadest. Viimased kuus aastat aga on Märt arendanud ja juhtinud Solita Eesti meeskonda. Elu viis meid nüüd aastaid hiljem uuesti kokku ning meil oli väga mitmekesine ja hea vaibiga vestlus, kus mõnuga lobisesime juhtimise erinevatest keerdkäikudest. Nii arutlesime näiteks, kuidas hea mõte vältida riske muutub ühel hetkel piiravaks protsessiks või kontrollivaks komisjoniks, millest aasta pärast on juba võimatu lahti saada. Või siis, kuidas teha nii, et inimesed saaksid võimalikult palju ise otsustada, aga et oleks tagatud ka tegutsemisefektiivsus? Otsustusõiguse kontekstis arutlesime aga näiteks sellest, kui juhi vastus "aga vaata ja otsusta ise" tekitab tiimiliikmes pigem ebakindlust – kas siis oleks parem, kui raskeid valikuid teeks ikka keegi teine? Ühesõna

Minu seekordseks vestluspartneriks on RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran. Mikk on pikaaegse avaliku teenistuse tippjuhina töötanud erinevatel juhtivatel töökohtadel Kaitseministeeriumis, sh nii asekantsleri kui ka kantslerina, ning samuti Välisluureameti peadirektorina. Nüüd aga juba aasta jagu toimetab ta RMK juhina. Elu on meid Mikuga varasemalt põgusalt kokku viinud ja ta on mulle alati jätnud ülisümpaatse ja üliintrigeeriva mulje. Mind hakkas huvitama, kes on see mees. Nii istusimegi Mikuga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma arvan, et tippjuhi puhul, kui ta tuuakse organisatsiooni juhtima, oodatakse temalt, et ta esmajärjekorras hoiaks suurt strateegilist pilti. Juhilt oodatakse strateegia ülevaatamist või uue strateegia kujundamist; ja ka seda, et valitud strateegia päeva lõpuks saaks ellu viidud. Ma olen kõrvalt näinud ka juhte, kes nagu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach, koolitaja ja superviisor Liisa Raudsepp, kes igapäevaselt toimetab konsultatsiooniettevõttes Tripod. Mind tõmbas Liisaga vestlema, sest ta uuris oma värskelt kaitstud magistritöös, kuivõrd tulemuslik on coaching, millest see õigupoolest sõltub ja kuidas mõtestavad seda temaatikat enda jaoks Eesti personalijuhid ja coachid. Mind on ammu intrigeerinud, kuidas hinnata coachingu tulemuslikkust; kui see teema ka Sind kõnetab, siis kuula ikka ja saame koos selgust juurde! “Praegu on tõesti nö coachingu buum, see teema on popp ja tavaarusaamine on, et igaüks võiks kindlasti seda kogeda; parem juba, kui ta seda ka õpib; veel parem, kui ta seda ise igapäevaselt rakendab! Me elame sellisel ajal praegu ja ma kindlasti ei taha öelda, et selles poleks oma tõetera sees; vastupidi, coaching on ka uuringute kohaselt väga potentsiaalikas lähenemine. Põhjus on lihtne, ta arvestab eeskätt inimese sisemise motivatsiooni teguritega – autonoomia kasvatamine, pädevuse tõstmine, kuuluvus

I am honored and grateful to bring you guys my next podcast episode with a Finnish philosopher/ organizational researcher Frank Martela. Frank is a really fascinating guy. He is a cross-disciplinary researcher with PhDs in both philosophy and organizational research. His research interests lie at the intersection of the basic human psychological needs, the question of meaning in life as well as the possibilities of adaptive and non-hierarchical organizing. Besides numerous academic articles in top notch international scientific journals, he has also published a book called “A Wonderful Life: Insights on Finding a Meaningful Existence” (the book is available in Estonian as “Imeline elu”). Currently Frank is a faculty member at Aalto University, he is also one of the co-founders and chairman of the board of Filosofian Akatemia Oy. I really enjoyed the conversation – hope you do as well! “If we are talking about the various organizational structures and the designing of the organization in general, then all the

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse liige Lauri Lugna. Lauri on pikaaegse avaliku sektori tippjuhina varasemalt töötanud muuhulgas siseministeeriumi kantslerina, peadirektori asetäitjana maanteeametis ja juhatuse esimehena Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Lauri selline on. Nii istusimegi Lauriga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Juhi rollis on hästi oluline luua organisatsiooni kui terviku vaates selgust. Kui organisatsioonid kasvavad suuremaks kui kümme-viisteist inimest, hakkab reeglina nende toimivusse tekkima keerukusi. Üksused hakkavad toimetama igaüks rohkem oma eesmärkide kallal, üksuste sees kujunevad välja mikrokultuurid ja organisatsiooni kui terviku vaade võib kaduma minna. Olen varasemalt kohanud olukordi, kus üksused hakkavad organisatsiooni sees jõuliselt oma asja a

Mis on kahe isejuhtimise mudeli – holakraatia ja sotsiokraatia – omavahelised seosed? See on küsimus, mis meid jälle mu hea sõbra ja mõttekaaslase Paul Vahuriga kokku tõi ning millele me üheskoos käesoleva episoodi käigus püüame ka vastuseid anda. Kuulake ikka ...