Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on coachid-koolitajad Jaanika Rannula ning Aili Nurmeots. Jaanika ja Aili on värskelt kirjutanud raamatu “Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad?” alampealkirjaga “Coachiva juhtimise kompass ehk inimkeskne juhtimisviis, mis viib tulemuslikkuse ja rahulolu organisatsioonis uuele tasemele”. Nende missioon, mis on ka mulle väga südamelähedane, on tõsta teadlikkust inimkesksest juhtimiskultuurist ja aidata edendada usalduslikku suhet meeskondades. Selles vestluses räägimegi Jaanika ja Ailiga, mis on coach’iv juhtimine, miks see on oluline ja kuidas juhina selles suunas kasvada. “Coach’iv juhtimine on inimkeskne juhtimisviis, kus inimesi võrdselt koheldes, väärtustades ja võimestades saavutatakse parimaid tulemusi. Selle eelduseks on, et juht peab olema valmis andma inimestele vastutuse ja usaldama neid, et nad saaksid iseseisvalt toimetada. Oluline on, et juht loob keskkonna, kus töötajatel on võimalus võtta vastutust; selle tulemusena kasvab usaldus ja psühho

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on siseturvalisuse valdkonna kogenud ekspert ja juht Hedi Arukas. Oma karjääri alustas Hedi Häirekeskuses, kus ta töötas regionaalse keskuse ja õigusvaldkonna juhina. Sealt edasi liikus ta Siseministeeriumisse, kus ta täidab praegu pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja rolli. Arvestades tänast keerukat geopoliitilist olukorda, tundus mulle asjakohane vestelda Hediga kriisivalmiduse tähtsusest ka ettevõtjate ja juhtide perspektiivist. Hedi jagab oma kogemusi ja arusaamu juhtimisest, kriisivalmidusest ning meeskondade ettevalmistamisest tulevasteks võimalikeks kriisideks. “Elu tõestab meile pidevalt, et mingisuguseid erinevaid kriise toimub meie eludes kogu aeg. Mingiteks asjadeks lihtsalt tuleb olla valmis. Seetõttu meeldiks mulle väga, kui juhid võtaksid endale südameasjaks oma tiimi kriisivalmiduse tõstmise. Pealegi – tark on selleks valmis olla!” – Hedi Arukase Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muusikaterapeut Alice Pehk. Alice’it mäletan veel oma ülikooliõpingute ajast, kui meile vibroakustilist teraapiat tutvustati. Mind on alati köitnud mõte muusika positiivsest mõjust inimese emotsionaalsele heaolule, eriti just sellest vaatenurgast, kuidas muusika saab toetada varjatud ressursside avastamist ning seeläbi jõuda tulemuslikuma enesejuhtimise ja toimetulekuni. Mind paelub mõte, et muusikat kuulates on võimalik kogeda kiiret enesetunde ja meeleolu paranemist ning ärevuse ja pinge taandumist, mis toetaks stressirohket elu elavaid juhte. Nii vestlesimegi Alice’iga, mis asi see muusikateraapia õigupoolest on ja kuidas me saame muusikat rakendada vaimu värskena hoidmiseks. “Mida mina väga soovitaksin, on sellised paariminutilised pausid tööpäeva sees. Kui tunned, et juhe jookseb kokku, pea enam üldse ei tööta või probleemile ei tule lahendust kuidagi, siis lase end vabaks, tule korraks sellest pingest välja, et kõik need pulgad, mis peas on, ei oleks enam nii risti

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Redgate Capital’i partner ja juhatuse liige Valeria Kiisk. Valeria on laia silmaringi ja kogemustega majandusekspert, kelle igapäevaseks põhitegevuseks on ettevõtete kasvule kaasa aitamine. Selles üsna mitmekihilises ja mitmesuunalises vestluses arutlesime Valeriaga makroökonoomiliste trendide üle, sealhulgas inflatsiooni, majanduslanguse ja ettevõtete kindlustunde languse teemadel. Valeria jagas soovitusi, kuidas ettevõtted saavad olla pikaajaliselt edukad ja jätkusuutlikud ka keerulistes majandustingimustes. Diskussioon hõlmas kriiside juhtimist ja raskete otsuste tegemist, nagu koondamised või investori kaasamine. Kõlama jäi lisaks innovatsiooni möödapääsmatus ja tehisintellekti kasutamise olulisus ning pideva õppimise ja arengu tähtsus nii individuaalsel kui ka organisatsioonilisel tasandil. Rõhku said ambitsioonikus ja pikaajaliste eesmärkide olulisus ettevõtluses. Valeria jagas mõtteid, kuidas ettevõtted saavad säilitada kõrge ambitsioonikuse ja unistada globaalsel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töötajakogemuse disainer, ettevõtja ja personalijuhtimise digitaliseerimise valdkonna ekspert Maarit Vabrit-Raadla. Maarit on mitmekülgse personalijuhtimise töökogemusega ettevõtja, kes on loonud tarkvaraettevõtte SinuLab.com toetamaks organisatsioone töötajakogemuse ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Hiljuti avaldas ta ka raamatu “Inimesed. Töötajakogemus. Tulemused.”, mille keskseks tuumteemaks ongi töötajakogemuse kujundamine. Kutsusin Maariti endaga vestlema, et lähemalt põrgatada mõtteid töötajakogemuse ja juhtimise ristumiskohtadest. “Töötajakogemus on miski, mida tuleks teadlikult põimida kõikidesse organisatsiooni eri tegevustesse ja protsessidesse, mis koostoimes kujundavad töötaja subjektiivse elamuse tööst. Eesmärk on eelkõige luua töötajale selline töökeskkond, kus ta saab areneda, teha tööd, mis talle meeldib ja rakendada oma potentsiaali ning kus tema loodud töö omandab olulise väärtuse tema enda, organisatsiooni, klientide, aga ka ühiskonna jaoks.” – Maar

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tugevustele keskenduva lähenemise coach, koolitaja ja konsultant Mihkel Joasoo. Mihkel on saanud väljaõppe töötamaks Gallup CliftonStrengths raamistikuga, mille abil toetab ta nii üksikisikute kui ka tiimide heaolu ning arengut. Minul endal on olnud suurepärane võimalus teha koostööd Mihkliga, mis andis ka tõuke kutsuda ta rääkima tugevustepõhisest lähenemisest laiemale kuulajaskonnale. “Me oleme kasvanud kultuuris, kus nõrkustele keskendumine on pigem tavalisem, sest meil ei ole, kas sõnavara või harjumust keskenduda sellele, mis meil tuleb hästi välja – meie tugevustele. Kui laps tuleb koolist koju kümne viiega ja ühe kahega, siis millele me keskendume? Ikka sellele kahele. See viib aga selleni, et me üritame ka edaspidi sooritusraskuse puhul keskenduda ainult puudujääkidele. Kõiki auke paadis ei pea lappima – mingil hetkel võid keskenduda sellele, kuidas paremini tuult purjedesse saada.” – Mihkel Joasoo Kuulake ikka ... PS! Mihkli kohta saad rohkem teada tema kodule

Minu seekordseks vestluskaaslaseks, ja seda juba kolmandat korda (!), on Eesti üks vingemaid juhtimiskoolitajaid Kaido Pajumaa. Meie viimasest ühisepisoodist oli möödunud juba viis aastat, mille jooksul on kõvasti arenenud nii juhtimiskultuur Eestis kui ka meie endi käsitlused juhtimismaailmast. Seetõttu tundus mulle paslik Kaidoga neil teemadel korra uuesti peatuda. “Juhtimine 4.0 keskendub autonoomia ja isejuhtivuse kasvatamisele organisatsioonis. Erinevalt varasematest juhtimisparadigmadest, nagu juhtimine 1.0 (autokraat), mille mõju toetub käsuliinile ja hirmuvalitsusele, juhtimine 2.0 (ülemus), kus näiliselt püütakse kaasata töötajaid, kuid otsused tehakse endiselt tagatubades või juhtimine 3.0 (liider), mis rõhutab positiivse töötajakogemuse kujundamist ja emotsionaalse sidususe äratamist, toob juhtimine 4.0 fookusesse inimgrupi isejuhtivuse potentsiaali rakendamise. Juhtimine 4.0 eesmärk on luua selgete mängureeglitega turvaline keskkond, kus töötajad üheskoos leiavad parima viisi soovitud eesmärkide

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Merle Liisu Lindma, kes töötas 14 aastat Microsoftis personalijuhina Euroopa arenduskeskustes. Kuna ma tean, et Microsoft on progressiivselt rakendanud Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Carol S. Dweck’i kasvumõtteviisi oma organisatsioonikultuuri ümberkujundamisel, siis ei saanud ma jätta kasutamata seda võimalust Liisuga sel teemal pikemalt vestelda. Olen ise ka tugevalt kasvumõtteviisi usku ning seetõttu ülimalt tänulik, et Liisu oli valmis meile tutvustama kasvumõtteviisist kantud Microsofti juhtimispõhimõtteid ja -praktikaid. “Microsoftis ei keskendutud ainult sellele, mida me juba teame, vaid ka sellele, mida kõike me veel juurde õppida võime. Sa pead olema avatud uuele. Sa pead olema julge, et teha vigu ja nendest õppida. Seejuures ei saa Sa ennast ka liiga tõsiselt võtta, sest siis Sa ei julge proovida ja eksperimenteerida; mida iganes me ka ette ei võta – niikuinii me ei ole perfektsed. See sai kõik alguse umbes kümmekond aastat tagasi, kui Microsofti juht

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on alpinist ja vabasukelduja Kaspar Eevald. Kasparit motiveerib kõik äärmuslik, mis toetab enesearengut ja kasvatab eneseteadlikkust. Nii kutsubki ta oma ellu väljakutseid, mis on erakordsed ja äärmuslikud. Vallutades 8 849 meetri kõrgust maailma kõrgeimat tippu ja vabasukeldudes 101 meetri sügavusele on õpetanud Kasparit elult rohkem küsima ja oma piire nihutama. Selles on midagi erilist. Mind intrigeerivad inimesed, kes kompavad eksistentsiaalseid piire. Ja Kaspar on tõepoolest inspireeriv isiksus. Tulge ka kuulama. “Eneseusk ja üldse laiemalt täiel rinnal elamiseks vajalik tuleneb eelkõige tegevusest, mitte lihtsalt mõtlemisest ega raamatute lugemisest. Kui sa tunned elus ebakindlust, siis see on just see koht, kus peaks võtma kasvõi mingi väikese sammu ebakindluse allika suunas. Arvad, et sa ei saa hakkama? Anna endale võimalus proovida. Kardad näiteks sukelduda? Mine proovi. Pane mask pähe, las instruktor viskab su vette ja vaata, mis juhtub, kui sa pea vee alla paned.

Today’s episode of the podcast “Leadership is a Competitive Advantage” is a real treat! We dive into the world of healthy team productivity, collaboration and performance with two extraordinary guests. Joining us are David Allen and Edward Lamont, co-authors of the brand new book called “Team: Getting Things Done with Others”. Thank you, Paul Vahur and GTD Estonia, for making this episode possible and co-hosting it together with me! David Allen, renowned for his influential work “Getting Things Done”, revolutionized how people approach productivity and manage their work-flow. Now, two decades later, he has teamed up with Edward Lamont to extend these principles to the realm of team collaboration. Edward is the GTD partner for the UK and Ireland with over 25 years of experience in executive coaching, training and consulting in the areas of leadership, productivity, and motivation. Their co-authored new book is a game-changer for anyone looking to foster healthy team work, communication and performance in our

Today’s episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is devoted again to self-managing organizations. This time I sat down with Thomas Thomison, a co-founder of HolacracyOne and encode.org, both companies devoted to shifting humanity’s relationship with power. I was intrigued to get to know Tom better and inquire about his journey, endeavors and convictions in the world of self-managing organizations. “One of the major challenges in implementing Holacracy is unlearning. It is about getting rid of the habits of mind, the inertia and the momentum toward expecting certain behaviors in an organizational space. This is not a bolt-on or a bandaid; the fundamental governance and operational dynamics are very different. Leaders need to unlearn their traditional ways and learn new methods to lead not people, but their work. On the other side, those accustomed to following must learn to step into their own power and authority to lead their work. Both sides need to learn this new dance of leadership

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on personalijuhtimise strateegilist nõustamist ja teenuseid pakkuva ettevõtte PersonaliDisaini juht, konsultant ja koolitaja Hanna Jõgi. Tema meelisteemadeks on kujunenud organisatsioonikultuuri ja meeskonnadünaamikaid puudutavad valdkonnad. Tänases episoodis võtamegi Hannaga luubi alla organisatsioonikultuuri temaatika, arutledes selle üle, kuidas kultuur kujuneb, millist mõju see avaldab organisatsiooni toimimisele ja edu saavutamisele ning milliseid samme saab astuda teadliku ja eesmärke toetava kultuuri kujundamiseks. “Kultuur on lihtsustatult kokkulepitud ja kokku leppimata viisid, kuidas me organisatsioonis asju ja valikuid teeme. Seega on see justkui õli, mis mõjutab seda, kui sujuvalt soovitud suunas organisatsioonina liigutakse. Ei ole head või halba kultuuri, küll aga on eesmärke ja strateegiat toetavaid või tulemuste saavutamist takistavaid kultuurikombinatsioone. Kas kasutatav õli sobib sellele mootorile? Kas see hoiab seda mootorit võimalikult hästi töös või pi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach ja koolitaja Liina Kadari. Liina läbis hiljuti psühholoogilise turvalisuse praktiku litsentsikoolituse ja ma ei saanud jätta kasutamata seda võimalust temaga sel teemal pikemalt vestelda. Kuna ma ise olen suuresti psühholoogilise turvalisuse usku, siis olen ülimalt tänulik, et sain Liinaga tunnikese selle teema üle arutleda. “Psühholoogilise turvalisuse põhiline fookuskoht on see, et ületada nn vaikimise epideemia, kus me tegelikult ei räägi enam, hoiame oma mõtted ja ideed endale, sest et meil on niimoodi endal turvalisem olla. See viib selleni, et olulised ideed ja tähelepanekud jäävad jagamata, mis omakorda pärsib meeskonna ja organisatsiooni õppimist ja kasvu.” – Liina Kadari Kuulake ikka ...

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda. Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest. Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas. Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti iduettevõtja Kadri Tuisk. Kadri suur missioon ja kirg ettevõtjana on inimpotentsiaali avamine. Tema idufirmad Clanbeat ja Wundamental tegelevad täpselt just sellega, kuid erinevatest nurkadest. Rakendades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, keskendub Clanbeat õpilaste ja koolihariduse potentsiaali avamisele ja Wundamental tegeleb täiskasvanute tööalase eneseteostuse toetusega. Minu jaoks oli ülipõnev arutleda selle üle, kuidas Kadri oma tiimiga on nutikalt kasutamas tehistaibu võimalusi juhtimiskvaliteedi parandamiseks ettevõtetes. “Uurides erinevaid ettevõtteid, jõudsime arusaamisele, et organisatsioonide kasvule on kõige suuremaks takistuseks just inimeste potentsiaali avamise aspekt. Ja me saime aru, et selle põhjuseks on eelkõige juhtimiskvaliteet. Kui juhtimiskvaliteet on madal, siis ei saavutata soovitud äritulemusi, efektiivsus on madal, inimesed põlevad läbi ja head töötajad lahkuvad. Seega, kui on soov ettevõtte kultuuri ja tulemuslikkust parandada, tu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises. “Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kun

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatu

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord mõtisklen valjult, kuidas leida endas tarkust ja julgust teha ebamugavaid, kuid vajalikke valikuid, mis aitavad meil kännu tagant minema saada ja uue energiaga edasi liikuda. Elus seisame aeg-ajalt ikka silmitsi olukordadega, kus edasiminekuks peame oskama millestki seni jõudu ja kindlust pakkunust lahti lasta. Muuhulgas jutustan ka pärisloo coachingu praktikast, mis räägib sellest, kuidas juhi sisevõitlus ühe ebamugava lõpetamisotsuse kallal kujunes tema meeskonna jaoks alguspunktiks uuele hingamisele ning kuidas see protsess aitas juhil endal kasvada eneseteadlikumaks ja -kindlamaks oma rollis. “Millestki loobumine ei tähenda veel ebaõnnestumist; vastupidi – õigeaegne punnimise lõpetamine võib osutuda väga oluliseks otsustusoskuseks, mis viib elus suurema edu ja rahuloluni. Vastupidiselt levinud tõekspidamistele, kus meelekindlus on sageli kõrgelt hinnatud isiksuse omadus, ei pruugi jon

This episode is such a gem for all the Holacracy enthusiasts out there. It is the second time that I had a pleasure to sit down with Dennis Wittrock, one of the early pioneers of Holacracy in Europe, and discuss the intricacies of Holacracy. Dennis is a certified Holacracy Master Coach and currently works for an official Holacracy provider Xpreneurs. Apart from that, he is also partner at encode.org., a consulting company powered by Holacracy which is creating legal, social and financial foundations for self-organization. In addition, Dennis is a co-founder of Integral European Conference. And on top of that, Dennis has just published his first book called “Holacracy verstehen: Kritik – Wissenschaft – Praxis” (in German). I am grateful to Dennis for taking these 1.5 hours to delve into the most important topics covered in the book. If you want to learn more about Dennis, then visit his webpage: www.denniswittrock.com “Holacracy can be a tremendous catalyst for transformation, where people say, ‘Oh, the way H