Sõnasäuts

Eestiski on müügil üks eksootiline puuvili, mille nimega on paras segadus.Passion fruit ehk passioonivili, kannatusvili, kirevili.

Avastasin nädalavahetusel poes puuviljaletti uurides eksootilise välimusega puuvilja - rambutan. Mu tähelepanu köitis ta eelkõige oma nime tõttu, mis mul kohe keelemasina tööle pani, luues paralleele sõnaga orangutan - orambutan.Nimi “rambutan” on tuletatud malaikeelsest sõnast “rambut”, mis tähendab juukseid või karvu ja viitab vilja koorele, mis olekski justkui kaetud karvadega. Eesti keeles tuntud kui takjasnefeelium. Kuid, miks mitte ka kui karvavili.

Mõni aeg tagasi käis ajakirjandusest läbi pealkiri “Getter Jaanil uus kevadine look”.Saan aru küll, mida on mõeldud, anglitsismi “look” väljanägemise kohta, kuid kuna meil eesti keeles on sõna “look” kenasti olemas, siis võib pealkirjast välja lugeda, et Getter Jaanil uus kevadine U-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad.

Klaköör

virvendama; (virvendades, pulbitsedes) voolama.

Täna algab kevad.

Emakeelenädal jätkub Ilmar Laabani keelemänguliste aforismidega raamatust “Rroosi Selaviste”.

Head emakeelepäeva!Sa minu ahi mille üte ma olen.Keeleteadlane tegi komajanti.Laevastik täienes kümne aluse ja kahekümne öeldise võrra.Saatana sihitis.Karnivoorid söövad liha, herbivoorid söövad taimi, verbivoorid söövad sõnu.Mul on isa silmad ja ema keel.

Spoonerism on sõnamäng, mille puhul vahetatakse sõnade esitähed või silbid. nt mullane kott – kollane mutt.

Nõrgem sugu on tugevam tugevast soost tugeva soo nõrkuse tõttu nõrgema soo vastu.(Tauno Rahnu)Head naistepäeva!

“flanöör” - tuttav sõna eelkõige Charles Baudelaire'i luuletustest - sihitu uitaja.Sõna tuleb eesti keelde prantsuse keelest.Flanöör oli tüüp 19. sajandi Prantsusmaa kirjandusskeenes, millele on ajapikku tekkinud mitmeid erinevaid sünonüüme nagu näiteks päevavaras, looder, vooster, lonkur, hulkur, seanahavedaja ja siidivend.

Eesti keele seletavat sõnaraamatut uurides leiab toreda sõna videviku kohta - sitikavilu.Näitelauseteks: "Sitikavilul lähevad laisad tööle." "Aeg oli sitikavilus, Reedu astus õõtsuvail mättail pikkamööda edasi." "Sitikavilu leidis mehe juba kasesalus kasukal külitamast."Sõnal sitikavilu on aga ka kaunid sünonüümid. Lisaks videvikule, veel eha ja hämarik, kuid ka vidu, viderik ja sõgevik.

Märts on tuletatud nimetusest Martius, mis roomlaste kalendris tähendas sõjajumal Marsile pühendatud kuud. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu. Martius oli muistsetel roomlastel aasta hakatus, kevadkuu, aeg põllutöid alustada.

Teadusfoto 2017. aasta võitjaks kategoorias “Inimesed teaduses” nimetati Margus Hendriksoni foto, kus peal dotsent Ivar Arold 1990. aasta suvel Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktikal Tartumaal tudengineidudele nivelleerimise saladusi selgitamas.Huvitava kõlaga sõna “nivelleerima”.

Vabariigi sajas sünnipäev on läbi ja kilud selleks korraks söödud, kuid tagasivaatavalt veel mõned sõnamängud, mis 24. veebruaril kilusid süües pähe turgatasid:kilud toovad õnneisamaa kilu hoieldespill tuleb pika kilu pealekilu-liluja Tartust, ühe Supilinna maja seinalt: kilu on vaataja silmades.

Eesti nime seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus "Germania" kirjeldas Sueebide mere taga elavat hõimu, keda ta nimetas ‘aestideks'.

Eesti Vabariigi juubeli vaimus on paslik meenutada, et kolmekümnendatel toimus nimede eestistamine, mis kulmineerus 26. aprillil 1936, mil Nimede Eestistamise Liit korraldas rünnakpäeva võõrapärastele nimedele.

“lontmaaker” tähendas vanal ajal köietegijat, köiepunujat, mida on kasutatud ka kirumissõnana.Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et sõna üks pool -‘maaker' pärineb alamsaksakeelest, tähendades tegijat, valmistajat, ning sõna teine pool -‘lont' tähendas takkudest keerutatud jämedat nööri ehk köit.Tänapäeval on lont tuntud siiski pigem kui elevandi pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina.

Avastasin kauni ja harvaesineva sõna “tärlendama” - tähtedes särama. Tärlendav taevas.

Misantroop