Kajalood | Vikerraadio | Err

"Elu on mulle kinkinud suurepäraseid õppejõude ülikoolis, häid kolleege ja andekaid õpilasi. Minu sõbrad on täitnud minu elu ning minu töö ja hobi langevad kokku. See teebki minust väga õnneliku inimese!" ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi.

Vaheldumisi Rootsis ja Eestis elav kirjanik Helga Nõu kinnitab, et juhused määravad meie elus väga palju, ja jutustab selle kinnituseks loo, kuidas ta kunagi üliõpilaspõlves oma tulevase abikaasa Enn Nõuga tuttavaks sai, öeldes nüüd, et see oli õieti eksitus!

Seekord on meil au esitleda Eesti teadusajaloos seni tähtsaima avastuse teinud teadlast, meie teadlaste-eliidi tippu, akadeemik Jaan Einastot. Ta annab meile kokkupakitud ülevaate, kuidas tähepopulatsioone, hiid- ja kääbusgalaktikate tekkimist ja paigutust ning universumi arengumudeleid uurides avastas ta tumeaine ja universumi kärjekujulise struktuuri.

Kõik, kes on lugenud Malle Salupere 600-leheküljelist monograafiat "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel", on tõenäoliselt mõelnud, et see raamat on Lydia Koidulat väärt.

4. veebruaril 2020 suri raske haiguse tagajärjel kauaaegne ajakirjanik, kommunikatsiooni-spetsialist ja õppejõud Agu Uudelepp. Vikerraadio mälestab kallist kolleegi ja avaldab lähedastele kaastunnet. 6. veebruaril kell 19 kordame Kaja Kärneri intervjuud Agu Uudelepaga. Saade oli esmakordselt eetris 28. aprillil 2018.

Suurettevõtja, kunstikollektsionäär ja filantroop Enn Kunila toonitab intervjuus Kaja Kärnerile mitu korda, et kõik, mis inimene elus saavutab või tal saavutamata jääb, selle põhjused on lapsepõlves ja kodus.Kuulake 21. aprillil kell 12.05.

Just praegu saab Kadrioru Kunstimuuseumis vaadata Ivan Aivazovski ja Jaani kiriku galeriis Aili Vindi meremaale. Vaataja pilgu ees justkui kohtuksid Läänemeri Vahemerega, 19. sajand 21. sajandiga ja tormine meri tüüne või sillerdavaga. Pildikesi lapsepõlvest, kunstnikuks kujunemisest, looduse tunnetamisest ja iseenese tunnete ära tundmisest, sellest, millal maal saab valmis ja inimene isiksuseks kujuneb, räägib kunstnik Aili Vint.Küsib Kaja Kärner. Kuulake 14. aprillil kell 12.05.

"Nii mahukat filmi, nii suurte ehituste ja dekoratsioonidega ma ei ole varem teinud. See oli raske ja huvitav töö", ütleb filmi- ja teatrikunstnik Kalju Kivi filmi "Igitee" kohta, mis pälvis tänavu kuus soomlaste filmiauhinda: parima filmi ja parima režissööri kõrval ka parima kunstnikutöö eest ja selle auhinna tõi koju just Kalju Kivi, olles seega esimene eestlane ajaloos, kes Soome filmiauhinna on saanud.Praegu koos mõttekaaslastega Viinistul steampunk-stiilis näitust ette valmistav Kalju Kivi vaatab oma elu ette- ja tahapoole laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Edu valem, ütleb seekordne loodimisele valitud teadlane, õigusajaloo professor Peeter Järvelaid, on valikus: sa kas loobud sellest, mis sul väga hästi ei õnnestu või arendad edasi seda, mis sul niigi hästi välja tuleb!Kadedusest teaduses, ajaloo kirjutamisest ja ümberkirjutamisest, heast akadeemilisest tavast ja õhkkonnast ning lõpuks plaanis olevast dokumentaalfilmist Otto Tiefi rollist ja saatusest räägib Peeter Järvelaid "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Kuhu on jõudnud Lääne-Euroopa sihiteadlik tegevus, et inimeste side oma rahvusliku identiteedi ehk rahvusliku omapildiga aegamööda nõrgeneks? Kuidas see mõtteviis mõjutaks eesti keelt ja kultuuri? Neile küsimustele otsib vastust keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala just neil päevil ilmunud raamatus „Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia”. Selles raamatust võtab Martin Ehala kokku oma viimaste aastate uurimistööd identiteedi märgiteooria seostest eesti keelekeskkonnaga.

„Metsanduse üle käiv mõttevahetus on pannud mind uurima, kuidas vastuolu looduse kaitsmise ja loodusvarade kasutamise üle peaks üldse mõistlikut lahendama”, ütleb Postimehe toimetuse poolt Aasta Inimeseks 2017 valitud ökoloog Asko Lõhmus.

Lõppeva nädala ärevad hundijutud võtame kokku loodusemehe ja zooloogi, huntide eluõiguse eestkõneleja Peep Männili abiga. Ta kirjeldab kujukalt, mis puhul ründab hunt, mis puhul karu; ja selgitab, et näiteks Poolas ja Saksamaal ei lubata hundile üldse jahti pidada, Rootsis, Soomes ja Leedus on jaht küll lubatud, kuid palju väiksemas mahus kui Eestis.Kuidas Peep Männil lapsena paleontoloogidest vanematega välitöödel kaasas käis, kuidas üksinda looduses ööbides vaikust kuulas ja kuidas maastikud sellest ajast peale muutunud on, räägib Peep Männil "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05.

"Ma olen veendunud, et kõik inimesed sünnivad siia ilma kutsumusega, mingite ainuomaste annete ja võimetega. Ja see on väga õnnelik inimene, kes need endas üles leiab, saab neid elu jooksul kasutada ja mina kindlasti üks selline olen", ütleb põllumajandusteadlane Viive Rosenberg.

Vikerraadio mälestab 16. veebruaril meie seast lahkunud armastatud lauljannat Heli Läätse. ERRi arhiivist saab kuulata saadet, mis salvestatud 1995. aastal. Heli Lääts räägib oma lapsepõlvekodust, esimestest esinemistest, koostööst teiste lauljatega ja pensionipõlvest. Kõlavad laulud "Kuujõgi", "Kirsside aeg", "Oo, mustlane, mängi", "Üks tütarlaps kord...", "Kodu", "Lind ja laps" ning "Armurõõm". Heli Läätsega vestleb Marje Lenk. Kuulake siit.

Tänapäeval vajab noor inimene rohkem isiklikku ruumi ja isiklikku aega, aga paradoks on, et selles privaatsuses tunneb ta end üksildasena. Kui isiklikku ruumi oleks natuke vähem, siis me märkaksime üksteist ja üksteise muresid rohkem ja meeleoluhäireid oleks vähem, usub Aasta Arstiks 2017 valitud perearst dr. Karmen Joller.Mitte üksnes haigustest ja patsientidest, vaid ka oma suurest perest ja huvitavatest hobidest räägib dr. Joller "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

"Maailma kolme tuhande kõige mõjukama teadlase hulgast leiame koguni 7 Eesti teadlast, sellega oleme postkommunistlike riikide seas 2. kohal. Lisaks on meil ligikaudu 60 teadlast, kes paigutuvad teadustöödele viitamiste poolest maailma vaieldamatu paremiku hulka. Samas on häbiväärne, et teadus on Eestis jätkuvalt alarahastatud," ütleb akadeemik Jüri Allik.Inimese mälu ja käitumist mõjutavatest teguritest, nn. rahvuslikust iseloomust ja stereotüüpidest räägib TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, akadeemik Jüri Allik "Kajaloodis" kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Kordame Ilmar Taska isikuintervjuud eelmise aasta detsembrist, kus nooruses stsenaristi, filmirežissööri ja lavastajakutsele pühendunud, Eestis telekanali rajanud ning viimastel aastatel novellide ja debüütromaaniga „Pobeda 1946” palju tähelepanu kogunud mees oma elust räägib.

"Kunstniku sündimine on alati valuline, täis kõhklusi ja üksindust. Igaüks peab leidma endas tasakaalu ja veendumuse, et uskuda oma tee õigsusse. Ma olen vist parandamatu optimist, sest usun, et pingutades ja oma energiat panustades saab asja paremuse suunas muuta," ütleb professor Ivari Ilja enda kohta.Mida Ivari Ilja veel räägib, sellest kuulete laupäeval, 9. detsembril kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Kuu aega tagasi võttis ajakirja "Akadeemia" peatoimetaja Toomas Kiho vastu Eesti Kultuuri Koja tänavuse auhinna, kui tiitli Aasta Kultuuri Tegu 2017 pälvis "222 kiri" - loomeinimeste avalik pöördumine kiirraudtee Rail Balticu ohtudest.Eesti loomingulise intelligentsi seisukoha arvestamata jätmisest, kultuuriajakirjast "Akadeemia", Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest igas Eesti külas rääkis Toomas Kiho teisipäeval, kui käis Tallinnas Maapäeva väärikat tähtpäeva austamas.Hoidkem eesti keelt, kultuuri ja loodust, sellega hoiame iseseisvust,"ütleb Toomas Kiho.