Kajalood | Vikerraadio | Err

Aasta põhikooli aineõpetajaks 2017 tunnistatud töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Lauri Vilibert Tallinna Kristiine Gümnaasiumist meenutas auhinnagalal tänukõnes üht oma põhikooli-aegset õpetajat. Mis teeb ühest õpetajast unustamatu, aga teisest mäletad aastakümnete pärast ainult nägu? Konstrueerimisest ja programmeerimisest, uue aja nõudmistest õpetajale ja õpilastele, korrast ja kaosest, loovusest ja unistamisest räägib Lauri Vilibert Kajaloodis laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsib.

„Olen hakanud aduma, et kui ma mängin mingit teost, siis sel hetkel olen ma kõige lähem sõber kõigile neile muusikutele, kes on läbi ajaloo seda teost mänginud, samuti sellele heliloojale, sest sa üritad teda mõista. See ongi sõpruse definitsioon“.Kajaloodimisel on hiljutisel muusikapäeva galal Kultuurkapitali aastapreemia vastuvõtnud tippviiuldaja Triin Ruubel, kes alustas kolmandat hooaega ERSO kontsertmeistrina; kellel seisab ees soolokontsert Berliini Filharmoonias ning esinemised koos ERSO-ga Ameerikas ja kes on alles oma 29. sünnipäeva künnisel.

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Kirjaniku, poetessi ja näitekirjaniku Elin Toona 80. sünnipäevaks ilmus eesti keeles mäletusteraamat „Pagulusse“, mille inglisekeelse algvariandi valis majandusväljaanne The Economist mõni aasta tagasi aasta parimate raamatute hulka.Elin Toona kirjutab raamatus, kuidas teda nii Suurbritannias kui Ühendriikides natsiks sõimati, kui saadi kuulda, et ta on vabasse maailma pääsenud Saksamaalt, põgenikelaagrist. See tuletab meelde, kuidas siinpoolsetel aladel eestlasi fašistiks sõimati. Riigile ja rahvale osaks saanud kannatustest, aastaid pärast sõjakoledusi, räägib Elin Toona.

Keegi ei saa võtta inimeselt õigust oma isamaad kaitsta, ütleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, rääkides, kui erinev emotsionaalne laeng on õigusel ja kohustusel isamaad kaitsta.Läbi Balti pataljoni, Balti kaitsekolledži, läbi mitme rahvusvahelise sõjakooli ja missiooni, läbi kaitseatašee ja kaitsekolledži ülema ameti Kaitseliidu juhiks on vorminud Meelis Kiili isiksuse ja põhimõtted, millest kuulete "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Tänavu suvel Londonis magistrikraadi kaitsnud 23-aastane pianist Sten Heinoja alustab peatselt samas kolmandat enesetäiendusaastat, kuhu muu hulgas mahuvad esinemised USA-s, Kanadas ja Hiinas.Emotsionaalses ja vahetus intervjuus räägib Sten Heinoja, miks ta ei armasta konkursse; miks ta tunneb end brittide keskel ebamugavalt ja miks unistab elust New Yorgis, Brooklynis. Sten Heinoja on kajaloodimisel laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Hiljaaegu 70. teetähise ületanud ajaloolase ja õppejõu Jüri Kivimäe elus on tänavu esimene sügis kui ta ei pea kooli minema. Olen erialases mõttes lindprii, ütleb ta enda kohta. Nii väga kui Jüri Kivimäe tahtnuks tegelda keskaja uurimise ja mõtestamisega, on elu sundinud teda hoidma kätt suurte ajaloomuutuste pulsil. Mõnest huvitavamast perioodist oma elus pajatab professor Kivimäe Kajaloodis, laupäeval kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Kuulake 2. septembril kell 12.05.

Hooaja viimases "Kajaloodis" küsitleme naist, kes on teinud oma elus rohkesti kannapöördeid ja ütleb enda kohta, et see elukool on viinud ta tagasi juurte juurde.Ettevõtja Kadi Lambot taastas mõni aasta tagasi oma arstilitsentsi ning kasutades ettevõtluses ja avalikus sektoris saadud juhikogemusi viib ellu oma unistust erameditsiinikeskusest, kus tõenduspõhine meditsiin haakub alternatiivsega. Kadi Lambotit küsitleb Kaja Kärner. Kuula 17. juunil kell 12.05.

Kuigi Sirje Kiin on viimased kakskümmend viis aastat Eestist eemal elanud, ütleb ta enda kohta, et vaimselt ei ole ta kunagi siit ära olnud -- nii tihe on tema side siinse kultuurielu ja ühiskondliku mõtte arenguga.Igal aastal paar kuud sünnimaal elavale Sirje Kiinile torkab kõige hea ja tunnustustvääriva kõrval silma, et võõrsil hea hariduse saanud ja tubli karjääri teinud kaasmaalasi kodueestlane just avasüli vastu ei võta. Miks see nii on, sellelegi on Sirje Kiinil oma seletus.Kuula laupäeval kell 12.05, Kaja Kärner küsib.

Dirigenditöö on ääretult raske: füüsiliselt, mentaalselt, tohutut keskendumist ja täielikku pühendumist nõudev. Dirigendi elu ei ole kerge, sa ei saa ei ütelda, kui sa selle keskel elad, aga sa naudid seda, mida sa teed, ütleb dirigent Neeme Järvi 80-nda sünnipäeva eel.Eesti suurimaid kultuurisaadikuid maailmas Neeme Järvi meenutab oma kujunemislugu, oma ema, aga räägib ka sellest, mis eesti praeguses elus silma hakkab. Ta teeb seda laupäeval kell 12.05 Kajaloodis. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 3. juunil kell 12.05.

10-24-aastaste poiste ja noormeeste seas on kõige levinum surma põhjus suitsiid. Nii ütleb psühholoog ja perenõustaja Daniel Soomer tuleval nädalal Tallinnas peetavast Eesti meeste vaimsele tervisele keskenduvast konverentsist rääkides.Kui sageli pannakse noortele diagnoos depressioon koos sõltuvushäirega, kui oluline roll on noore elus sotsiaalmeedial ja usaldusväärsel täiskasvanul ning millal oli igaühel meist viimati mahti iseendalt küsida, kuidas mul õieti läheb? Psühholoog Daniel Soomer aitab aru saada, millega tuleb leppida ja millal abi otsida. Küsib Kaja Kärner.

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.

Eelmisel nädalal valiti rahvusvahelise korporatsiooni ABB Balti üksuse juht Bo Henriksson koduse konkursi "Eesti parim juht" kolme finalisti hulka, sest ta on andnud Eesti juhtimiskultuurile rohkem kui me arvame; ta on loonud juhtide ja inseneride tohutu kasvulava ja ühe kõige tugevama Eestis tegutseva ettevõtte. Kuidas Bo Henriksson 25 aastat tagasi Eestis tegevust alustas ja mida oma elutööd nüüd mantlipärijale jättes neist aastatest mõtleb, sellest kuulete "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.Foto: ettevotluskonkurss.ee

Eesti tõenäoliselt kõige suurema kalatöötlemise ja -müümisega tegeleva ettevõtte M. V. Wool nullist üles ehitanud ja seda omanikuna praegugi juhtiv Mati Vetevool loobus oma õpitud ametist ja asutas Nõukogude Eesti esimese kalandusühistu siis, kui kalurikolhooside aeg hakkas ümber saama ja ta ise oli juba 40.Poeg, tütar, kasupoeg, väimees, edasi lapselapsed – kord jätkavad nemad Mati Vetevoolule tänavu kevadel Eesti Ettevõtjate elutööpreemia toonud tööd. Mati Vetevool Kajaloodis laupäeval kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner. Foto: Harju Elu

Vikerraadio sünnipäeva eel on Kajaloodimisel mees, kes oskab kõige paremini kirjeldada, missugune oli stuudio-, salvestus- ja ülekandetehnika sel ajal kui Vikerraadio sündis. See mees on elektroonikainsener, Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping. Meenutusi meie tehnikaosakonna otsivast vaimust ja koostöös ajakirjanikega sündinud uutest saatesarjadest kuulete laupäeval, 1. aprillil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Ka nii rasketel aegadel, kui hirm ja surm käivad käsikäes, on inimesi, keda julgus maha ei jäta, kes põgenejaid varjavad ja järje peale aitavad.Paljude Eesti haritlaste käekäiku eelmise sajandi saatuseaastatel meenutab oma vanemate Linda ja August Annisti näitel nende kolmest tütrest keskmine, kunstiteadlane Mirjam Peil. "Ära kaeba ligimese peale, ära karda!", õpetasid punasest terrorist läbi käinud vanemad oma tütardele. Mirjam Peil räägib neist ja hilisematestki aegadest laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Mees, kes koos mõttekaaslastega asutas juba tudengipõlves oma teatri, on seda vedanud nüüdseks 30 aastat, olles samas nii lavastaja, näitleja kui ka draamakirjanik. See mees on Aare Toikka ja tema teater on VAT-teater. Lavastajana pean üles leidma inimesi ühendavat, mitte lahutavat väge, ütleb Aare Toikka. Tema kõige värskem lavastus "Don Quijote" Hobuveskis näib seda kinnitavat. Mis on vabadus, mis ideaalid, mis on reaalsus, mis mäng, räägib Aare Toikka laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsib.

Elu on meie ühele tunnustatumale ja omanäolisemale ehtekunstnikule Jaan Pärnale õpetanud raskustest ülesaamist ja sihikindlat eesmärgi poole liikumist. Enda kohta ütleb, et talub hästi kriitikat ja et elu kulla, hõbeda ja kalliskivide keskel on talle paksu naha kasvatanud. Ehetest ja nende kandmisest, aga ka 25-st aastast tööst Meistrite Hoovi rajamisel vanalinna, mida Tallinn tunnustas oma teenetemärgiga, räägib Jaan Pärn laupäeval kell 12.05.Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 4. märtsil kell 12.05.

Eesti kõige kuulsamaks puusaliigesespetsialistiks peetav ortopeediakirurg dr Ants Kass on teinud rohkem kui 7000 liigesevahetuslõikust. Ta ütleb, et praegu opereerib ta rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi.Üle-eelmisel aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegipreemia ning äsja Eesti Punase Risti 3. klassi teenetemärgi pälvinud dr Ants Kass räägib oma tööst ja hobidest laupäeval kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Laupäeval veedame keskpäevatunni mehega, kes on tõlkinud eesti keelde heebrea, kreeka, etioopia, jidiši, araabia, aramea, pärsia, ladina, kõmri, albaania, mõistagi ka saksa, inglise ja prantsusekeelseid tekste ja tänu kellele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.Tõlkija ja teoloog Kalle Kasemaa, usuteaduskonna taastaja ja dekaan Tartu Ülikoolis, nüüd professor emeeritus ja vastne riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat jagab meiega hetki eluteelt.Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 18. veebruaril kell 12.05.