Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Ajaloosaade pühendab järgmised saated kuni juubelilaulupeoni laulupidudele ja ESTOdele. Ühiskondlikust arengust ja sündmustest, mis viisid rahvusliku ärkamiseni ja esimese laulupeoni 150 aastat tagasi, räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti 100, Läti 100, Soome 100, Kaitseliit 100, Vabadussõda 100, Jaan Tõnisson 150, Lennart Meri 90, Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartuse 200, laulupidu 150. Saates kuulete põnevaid lugusid viimase paari aasta saadetest, millega oleme nimetatud sündmusi ajaloosaates tähistanud.

Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo (fotol): "Ka Eestis osati teha vana head rootsi rauda!"Teises saates viikingiajast on juttu sellest, kus ja kuidas viikingiajal Eestis rauda toodeti ja mis sellega rauaga tehti. Kuidas ja kui palju raua eest hõbedat saadi? Kas viikingid röövisid või kauplesid? Kes olid viimased, kes araabia maailmas kauplemas käisid? Kuidas sattusid Kagu-Eestisse bütsantsi hõbevaagnad?

Uudiseid viikingiajast on viimase 10-15 aastaga kogunenud palju ja põhjapanevaid. Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo: "Läänemere idakaldalt said alguse kõik tähtsamad kaugkaubandusteed, mis suundusid edasi Loode-Venemaale ja sealt edasi Bütsantsi ja islamimaailma. Ükski viiking poleks pääsenud Venemaale ilma meiega kontakteerumata ja selletõttu olid viikingiaegsete idateedega seotud ka meie esivanemad."

Uudiseid keskaja arheoloogiast jutustab Tartu Ülikooli arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu. Kus toimus tegelikult 1268. aasta Rakvere lahing Vene vürstide ja Taani sõjajõudude, ordu ja piiskopivägede vahel? Juttu on Keila püssist, mis on veel vanem, kui maailma vanimaks dateeritud tulirelvaks peetud Otepää püss.

Ajaloosarja 580. saates oleme korraks tagasi muinasajas, millest me sarja 2004. aastal alustasime.TÜ arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu keskendub seekord uutele avastustele muinasaja lõpuperioodil. Juttu on Henrikust ja tema kroonikast, Lembitust ja tema pealuust, muistsest vabadusvõitlusest ja leidudest, mis viitavad sellele, et muinasaegsete naiste ja meeste toidueelistused võisid olla erinevad.

Akadeemik Valter Lang: " Lennart Meri kirjutas 5000 aasta taguse tulemise suureks ja sellel teoorial oli suur tähtsus, sest iga rahvas vajab narratiivi oma juurte kohta ja selle kohta, kust me oleme tulnud."

"Rahvuslik põhiheli oli Tõnissoni jaoks kaks asja: Esiteks keel ja teiseks oma esivanemate vaimse ja ainelise päranduse tunnistamine ja tunnustamine. Rahvuslik põhiheli hakkab helisema pärast seda, kui sa ise oled teinud sammu." (Krista Aru) Fotol on Jaan Tõnisson õunapuu juures. (1920/30. ERA).

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Jaan Tõnissoni rollist eesti rahva kujunemisel rääkides tuleb kindlasti rääkida ühistegevusest: põllumajandusseltsidest, hoiu-ja laenuühistutest, karskusliikumisest.

Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kus sündis riigimehe isa? Kuidas kohtusid Jaani isa Jaan ja ema Mari? Kuidas käis Jaani abikaasa Hilda, õdede Hilja ja Lagle ja vendade Helduri, Ilmari ja Lembit-Reinu käsi (EFA foto) ? Mis on saanud Jaan Tõnissoni järeltulijatest?

Jaan Tõnisson vahistati poole aasta möödudes pärast 1940. aasta juunipööret. Metsakalmistul riigivanemate kenotaafil on Jaan Tõnissoni surmapäevaks märgitud 3. 07. 1941 ja ka kommunismiohvrite memoriaalil on tema surma aastaks märgitud 1941.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur (fotol) räägib Tõnissoni 4. valitsuse rahareformist, nelja riigivanema märgukirjast 1936. aastal, Jaan Tõnissoni vaadetest Nõukogude Liidu ja Saksa suhetele, Jaan Tõnissoni viimasest poliitilisest võitlusest Riigivolikogu valimistel 1940. aastal.

Ago Pajur: "Vähemalt veebruarirevolutsiooni järgselt oli Jaan Tõnisson kõige aktiivsem Eesti poliitiline tegelane üleüldse." Jaan Tõnissoni pojapoeg Tõnis Tõnisson: "Vanaisalt sain oma esimese ksenofoobia vastase õppetunni." (foto Tartu Postimees)

Ago Pajur: "Jaan Tõnisson (fotol 1903. a) tõi eesti rahva välja raskest venestusaegsest kriisiolukorrast, käivitas Tartu renesssansi ja rahvusliku liikumise teise laine, ilma selleta ei oleks jõutud niipeagi välja ei iseseisvuse mõtteni ega ka omariikluse loomiseni".

Jaan Tõnissoni värvikas isik ja laiahaardeline tegevus riigimehena ja poliitikuna andis tema eluajal ainet lugematu hulga karikatuuride jaoks.

Eesti patrioot, maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel läks Vabadussõtta vabatahtlikult, teda autasustati Vabadusristiga. Kuidas toimus Vene tsaari auihuarsti juhtimisel maailma esimene avatud südame operatsioon, miks hakkas ta kasutama steriliseeritud kummikindaid ja missugune haigussündroom kannab tema nime, räägib saates TÜ meditsiinikollektsioonide projektijuht Maie Toomsalu.

Oma sajandat sünnipäeva on tähistanud Eestiga koos ka meie naabrid Läti ja Soome. Selles saates on juttu Soome jäägritest, kes õppisid Saksamaal Venemaa vastu sõdima.

"Kui admiral Pitkat peeti soomusrongide isaks, siis kapten Irv oli soomusrongide hing." (kaasvõitleja kpt Paul Laamann). Ajaloolase Jaak Pihlaku sõnul oli Anton Irv üks neist tõelistest sõjameestest, kes koondasid enda selja taha esialgu arglikud eesti võitlejad.

Kolonel Manivald Kasepõld (fotol): "Ühel pool olid Harju maleva mehed, teisel pool olid Nõukogude lennuväe ohvitserid Haapsalust, mõlemal poolel olid tulirelvad." Kuidas olukord Ellamaal 1992. a lahenes, räägib saates kolonel Kasepõld, kes 1991. aasta augustis korraldas Kaitseliidu ülemana ka raadiomaja ja Toompea kaitset.