Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Missugused olid baltisakslaste võimalused ja valikud 100 aastat tagasi sakslastena eestlaste maal vene hirmu ees ja mida tähendas 1918. aasta Saksa okupatsioon eestlastele? Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: "Eestlased said 1918. aasta suvel selgeks, mis oleks alternatiiv Eesti riigile. See oleks riik kellegi rüpes."

Eesti raudtee on 150 aastat vana. Aga mis juhtus täpselt 100 aastat tagasi? Kuidas sakslased Saaremaale raudteed ehitasid ja mis sellest pärast sai, räägib Mehis Helme.

Esimese maailmasõja käigus purunes kullastandard, millele oli põhinenud finantsmaailm. Kuidas mõjutas see Euroopat ja Eestit, missugused rahatähed olid Eestis käibel 1918. aastal, mis oli nende väärtus, kui palju oli eestlasel Saksa okupatsiooni ajal raha ja kui palju okupatsioon Eestile maksma läks?

1918. aasta Saksa okupatsioon ei heidutanud eesti kunstnikke ja loomeindu vaka all ei hoitud. "Pallase" loomisest 100 aastat tagasi ja esimestest aastatest räägib "Pallase" esimees Enn Lillemets (fotol). Juttu on ka nn Gripenbergi skandaalist, mille tulemusena enamus ühingu naisliikmetest protestiks ühingust lahkus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 14. aprilil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

1. detsembril 1919. aastal alustas tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Missuguses seisus rahvusülikool sünnihetkel oli? Mis oli juhtunud ülikoolis ja ülikooliga 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja kuidas ülikooli Venemaale viidi, räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Fotol oletatavalt ülikooli evakueerimine I maailmasõja ajal. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. aprilil kell 13.05.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Saksa okupatsiooni esimestel päevadel maeti Rakveres punamadruste hukatud gümnasist Ferdinand Silberstern (foto: SA Virumaa Muuseumid). Peale matuste oli 1918. a suvel raske kogunemiseks luba saada.Kuidas Saksamaa oma võimu Eestis kindlustas, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Must suvi.

Must suvi.

1918. aasta veebruari lõpupäevil marssisid Eesti linnadesse saksa väed.Märtsiks oli Eesti okupeeritud. Eestis oli ees "must suvi". Baltisakslaste unistusest ja Balti hertsogiriigist, Eesti välisdelegatsiooni tegevusest, legendaarsest Siuru suvest, seltsitegevusest, leivapudist, puskarist ja käimlakohustusest ja paljust muust, mis sel suvel 100 aastat tagasi Eestis sündis, kuulete sellest laupäevast alates järgmistes "Eesti lugudes".Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 03. märtsil kell 13.05. (Foto: Saksa vägede saabumine Tartusse. Karl Akel/EFA).

Aegviidu omakaitse juht Ed. Piibemann loeb punakaartlastele ette manifesti ja nõuab relvade ära andmist. Seejärel puhkenud verises lahingus 3 korda suurema vaenlase jõu vastu hukkus 4 eestlast.Ajaloolane Küllo Arjakas arvab, et Ambla lahingut võib pidada esimeseks teadlikult omariikluse välja kuulutanud Eesti eest peetud lahinguks (fotol taaselustatud lahing Järvamaal).

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

"Soome vabaduse ja Eesti au eest!" Nii mõtlesid teise maailmasõja ajal Soome sõdima läinud eesti mehed. Eesti mehed võitlesid nii Soome väe kooseisus kui ka luurerühmades. Mälu Instituudi vanemteaduri Meelis Saueaugu sõnul on soomepoisid omalaadseks sümboliks ja kvaliteedimärgiks Eesti ja Soome suhetes ja militaarkoostöös eriliselt.

Soome president Mauno Koivisto teleintervjuus Enn Anupõllule (foto salvestusest. ERR): "Usun, et Eestis üldiselt ei teata ega saadagi teada, mida kõike on Soome teinud eesti rahva olukorra kergendamiseks." Soome ajaloolane Hekki Rausmaa: "1989. aastal CIA isegi hoiatas Soomet, et ärge niipalju toetage Eestit, sest see võib kõigutada Gorbatšovi positsioone. Soome ei olnud ettevaatlikum, Soomelt oodati rohkem!"

"Eesti ei olnud tema jaoks mingi haletsusväärne noorem vend või punasesse udusse mattunud ebamäärane koht," kinnitab raamatu "Kekkonen ja Eesti" kaasautor Kulle Raig.Saates on juttu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose huvist Eesti vastu alates 1920. aastatest ja presidendiks olemise ajal. Ja sellest, mis roll oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehel Aleksei Müürisepal (foto ERR) Soome presidendi 1964. aasta visiidi teokssaamisel.

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read Koidula luuletusest "Soome sild").

Eesti loo sarjas on saanud tavaks, et saated lõpevad lisapalaga, mis selgitab, kaunistab, täiendab asjatundja räägitut. Aasta viimases saates kuulete toimetaja Piret Kriivani valikut saadete lõpu- ja vahepaladest. Foto illustreeris saadet "Puhtus ja mustus" sarjast "Täna 90 aastat tagasi" (foto Urmas Tuuleveski erakogust).