Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Kirikuelu korraldusest Välis-Eesti kogukondades räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär, Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Juttu on usuelust pagulaslaagrites, eesti koguduste rajamisest eestlaste uutes asukohamaades. Samuti sellest, kuidas mõjutasid kohalikud reeglid koguduste moodustamist, Välis-Eesti kiriku hiilgeajast ja taasühinemisest Kodu-Eesti kirikuga. Foto: lapsega Toronto kirikus (autor Mart Salumäe)

1944. aastal lahkus Eestist ka suur hulk eesti vaimulikke. Lahkus ka piiskop Johan Kõpp, hilisem peapiiskop eksiilis, koos ametiristiga. Ametisau jättis ta kodumaale maha. Pagulaskiriku esimestest aastatest ja väljapaistvatest kirikutegelastest räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär Mart Salumäe (pildil).

Tartu Ülikooli professor Tiina Kirss on koostanud elugude raamatu "Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil." Miks on elulood tähtsad? Tiina Kirss ütleb, et "kui inimesed saavad aimu teise inimese loost, siis muutuavad nad teineteise jaoks rohkem inimesteks, lugude rääkimine ületab purded. Teine põhjus on see, et eestlasi on hirmus vähe."

Välis-Eesti kultuurpärandist. Eesti kultuurielust väljaspool Eestit, mis on olnud ja mis on jäänud, jätkavad arutelu Toronto ülikooli prof jüri kivimäe ja uppsala ülikooli prof Raimo Raag. Mida on väliseestlased andnud Eesti kultuurile, kuidas seda pärandit hinnata. Kas eesti kultuur on võimalik ilma eesti keeleta? Foto: vasakult Raimo Raag, Piret Kriivan ja Jüri Kivimäe.

Kuidas on eestlus muutunud poole sajandiga kodus ja suures maailmas, selle üle arutlevad saates Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe ja Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Juttu on väliseestluse olemusest, tulevikust, Välis- ja Kodu-Eesti kultuuripärandist, vastastikusest teadmisest teineteise kohta, selle muutumisest ajas. Foto: vasakult alates Raimo Raag, Piret Kriivan ja Jüri Kivimäe. Kuua 20. augustil kell 13.05.

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Etnoloog Aivar Jürgenson: "Võõra rahva keskel elades oled sa kogu aeg mingisuguse assimilatsiooni surve all. Oma keelt saad sa kasutada ja oma kultuuri edendada ikkagi väga piiratult. Siis sa mõtled kindlasti selle peale rohkem, kui sa elad iseenesest mõistetavas keskkonnas."Missugused tegurid mõjutavad seda, kuidas ja kellena eestlane ennast võõraste keskel tunneb, kas 19. sajandi väljarändajad läksid siit eestlastena või kasvasid hoopis Venemaal eestlasteks, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson (pildil).

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

Põhja-Kaukaasias on Hilda Sabbo (pildil) kokku lugenud 11 eesti küla. Meedik ja harrastusajaloolane Hilda Sabbo ise on sündinud Uus-Eesti külas Elbruse jalamil. 1938. aastal represseeriti suurem osa küla meestest ja küla hakkas hääbuma. Praegu kasvavad seal vaid lilled. Hilda Sabbo tuli Eestisse 1952. aastal ja on nüüd juba mitu aastakümmet uurinud eestlaste represseerimist Kaukaasias ja mujal Nõukogude Liidus.

Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.

Hieteniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitas estofiil Pekka Linnainen esimeses saates. Soome suurkujude kõrval on sellel kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud mõni aeg enne Võidupüha.Fotol Pekka Linnainen, Piret Kriivan ja Peeter Helme Helsinki südalinnas ühe olulise mälestusmärgi ees, millise täpselt, selgub saates!

Hieteniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitab estofiil Pekka Linnainen. Soome suurkujude kõrval on kaunil kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud mõni aeg enne Võidupüha.

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua.Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma hakanud? Saade on salvestatud mälestusüritustel Viimsi, Haapsalu ja Viljandi muuseumides. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula Võidupühal, 23. juunil kell 12.05.

Eestlaste asundused tekkisid Brasiilias enne I maailmasõda Sao Paulo ja Minas Geraisi osariigis. II maailmasõja järel lisandus sinna veel eestlasi. Paljud eestlased on olnud edukad. Üks edukamatest on kahtlemata maailmas tuntud moelooja Oskar Metsavaht (pildil).

See rong viis Brasiiliasse saabunud eestlased Santose sadamast Sao Paulosse. Praegu on rong Sao Paulo osariigi immigratsiooni ajaloo muuseumis. (Foto Sander Jürisson).1920. aastatel rändasid eestlased hulga kaupa Brasiiliasse tõotatud maale õnne ja paremat elu otsima. Kes olid need mehed ja naised, kes pika teekonna ette võtsid? Millal jõudis esimene eestlane Brasiiliasse, kes oli esimene eestlane, kes Brasiilias paikseks jäi, kui palju eestlasi põgenes Brasiiliasse pärast II maailmasõda, räägib Tallinna Ülikooli doktoraant Sander Jürisson.

Välja- ja sisserändest Eesti iseseisvuse esimesel perioodil räägib Tallinna Ülikooli doktorant Sander Jürisson. Pärast Tartu rahu sõlmimist tuli suur hulk eestlasi Nõukogude Venemaalt koju tagasi, üksikuid tagasipöördujaid oli ka lääne poolt. Lahkujate hulk oli kõige suurem 1920. aastate keskpaigas ja kõige populaarsem sihtpunkt Brasiilia. 30 aastatel oldi küllalt paiksed. Eestlased unistasid ka oma kolooniatest, kas unistused teostusid, kuuleb saatest.

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar Jürgenson).

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939/40. Kümnendas saates jõuame ajas tagasi 20. sajandi algusesse. Konstantin Pätsist kui ühest Eesti riigi rajajast ja ikka ka tema otsustest riigi sünni ja languse ajal, räägib Tallinna Linnaarhiivi juhataja Pätsi muuseumi asjutajaliige Küllo Arjakas.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda?Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.