Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit.

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

Poliitvangid, süümevangid ja dekabristid ehk baltisakslased Venemaal 18. sajandi paleepöörete keerises, ettearvamatu Paul I aegses tõmbetuules ja 19. sajandi relvastatud vastuhakus Venemaa keisrile.

Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.

Need kaks nii erinevat Ingerimaa paika on eestlaste jaoks olnud väga tähtsad. Peterburi meelitas juba 19. sajandil nii lihtsaid inimesi kui ka haritlasi, Simititsas rajas endale uue kodu Kuusalu kihelkonna Kolga valla rahvas. Mälestusi väljarändajate lastelt ja lastelastelt.

Tveri kanti hakkasid eestlased välja rändama 1860. aastatel ja eestlasi läks sinna Tartumaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt ja Tallinna ümbrusest kuni esimese maailmasõjani. Olulisemad keskused, kus elas omal ajal tuhandeid eestlasi, on Toropets, Andreapol ja Nurmekunde. Toropetsi linnas on veel säilinud eestlaste kirik ja Tveri lähedal on korrastatud ja kaitse alla võetud eestlaste Išutino kalmistu. Sellele aitas kaasa Anton Soolamees (Solames), kelle uurimus Tveri eestlastest on pälvinud Venemaal ka tunnustust.

Venemaal Tveri lähedal Buraševos suri 18.01.1956. aastal Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Nimetuna maamullas puhanud president jõudis koju tagasi veerand sajandit tagasi. 21. oktoobril 1990. aastal sängitati ta Tallinnas Metsakalmistul viimaks kodumulda.

Simbirskisse jõudsid esimesed eestlased, enamasti virulased, 1870. aastatel. 1918. aastal elas seal 2000 eestlast. Nende keskuseks kujunenud maalilise looduse ja puhta allikaveega Smorodino asundus olevat nime saanud ümbruskonnas kasvanud sõstrapõõsaste järgi.

Maikuus möödub 160 aastat sellest ajast, kui Võrumaalt asusid Samaara poole teele esimesed ametliku loaga väljarändajad. Kirjandusmuuseimi folklorist Anu Korb töötas ajavahemikul 2000 - 2002 Simbirski (praeguse Uljonovski), Samaara ja Saraatovi oblasti eestlaste juures. Seal olid alles vaid mõned väiksed eesti kogukonnad, nt Uljanovski oblasti Smorodino külas. Enamasti elasid sealsed eestlased vene külades või rajoonikeskustes.

Saatearja 10. hooajal oleme rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud. Aga tuldud on ka Eestisse: esimesed vanausulised rändasid Venemaalt Eestisse välja juba vähemalt 18. sajandi alguses. Vanausuliste kolmesaja-aastast ajalugu on uurinud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Teises saates vanausulistest on juttu sellest, mida vanausulised mäletavad Venemaalt ära tulemisest, missugused kombed ja pärimuse kodumaalt kaasa võtsid ja mida veel au sees hoitakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 4. aprillil kell 13.05.

Vanausulised on 17. sajandil Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine. Eestisse rändasid esimesed vanausulised Venemaalt välja 18. sajandi alguses, siis kui siin valitses Rootsi kuningas. Vanausuliste kolmesaja-aastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil).

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama praeguses Krasnojarski krais Hani ja Mana jõgede vahelisele alale. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks.

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama Krasnojarski Hani ja Mana jõgede vahelisele alale, nende keskuseks sai Haidak, kuhu ehitati 1915. a. kool ja kirik. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. a. elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. 2010. a. seisuga oli Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest. Siberi setude juures on pärimust kogumas käinud pärast Igor Tõnuristi ja Mare Pihot 1980. aastatel Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Anu Korb ja Andreas Kalkun. Saatejuht on Piret Kriivan.

Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud teiste hulgas ka Eesti diasporaast kogutud pärimus. Esimesed Eesti asundustest kogutud käsikirjalised tekstid on pärit 1890. aastatest.

Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.