Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is one of the world’s leading authorities and pioneers on employer branding Brett Minchington. Brett is the world’s most published author in employer branding. He drives thought leadership in employer branding through his writing and has up until now published eight books on the subject. Taking advantage of his broad expertise, Brett has consulted in global and national employer branding projects for various companies to assist them develop their employer brand strategy and roadmap through strategic audits and advisory solutions. He has also advised leading employer brand agencies in strategic consulting in different countries to develop their services in these markets. In 2007 Brett commenced his Employer Branding Global Tour and what started out as a 1 year plan has turned into 12 years travelling around the world delivering workshops/ masterclass / Summits and keynote addresses to 1000's of senior managers in more tha

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach Annela Aun, kes on toetav partner nii ettevõtjatele kui ka ettevõtlikele inimestele laiemalt. Tema lähenemine coachingule on mõjutatud NLPst (neuro-lingivistilisest programmeerimisest), teda toetab oma töös 9-aastane panganduses töötamise kogemus, viis aastat iseendale tööandjaks olemist ning nüüdseks lisaks mõned aastad klientide coachimist. Annelaga räägimegi coachingust eri nurkade alt – miks coaching oluline on, mis asi see coaching üldse on ja millised on võimalikud kasud, kui coachingu teele tõsiselt astuda. “Vahet ei ole, kas tegemist on ettevõtjaga, juhiga või töötajaga, ma näen oma töös sageli seda, et me ülehindame oma omandatud oskusi ja teadmisi ning alahindame iseennast – oma psühholoogiat, oma maailmataju, oma mõtteviisi – edu saavutamisel. Miks ma seda niimoodi rõhutan? Aga sellepärast, et meie viis maailma lahti mõtestada mõjutab tohutult suures osas neid tulemusi, mida me elus saavutame; ja seda ükskõik, mis ametialal või ametikohal me tegutseme.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ruti Einpalu, kes toetab juhte nende arengus läbi coachingu ja koolituste. Ruti koolitajakogemus on 13 aastat pikk ja sama pikk on ka tema kogemus tippjuhina. Ruti on töötanud Hansapangas, juhtinud Eesti Draamateatrit, käivitanud Rahvusvahelist Arvo Pärdi Keskust ja olnud Arvamusfestivali sünni juures. Rutiga räägimegi sellest, kuidas juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist ning kuidas juhid saavutavad oma suhtemõju eelkõige läbi tähendusrikaste vestluste – mis on ka Ruti lemmikteema. “Ma olen oma töös avastanud, et kui juhid on justkui juba kõik maad läbi käinud ja kõik eesmärgid oma teel ära noppinud, siis coaching (olles juhina ise meeskonnaliikmetele coach) võib neile pakkuda ikkagi suuri väljakutseid, sest see on midagi, mis on nende jaoks väga raske. Kuidas usaldada juhina seda, et igal inimesel on oma tee, tal on oma eesmärgid, tal on oma viis nendeni jõuda ning sina juhina oled sellel teekonnal pigem nagu assistent, kes aitab neil seda teekonda läbida?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tuntud ja tunnustatud psühhoterapeut, saatejuht, autor ja lektor Katrin Saali Saul. Katrin on psühhoterapeudina töötanud üle paarikümne aasta, lisaks on ta avaldanud mõned vastavateemalised raamatud ning samuti veab ta Vikerraadio eetris "Peresaadet". Katriniga räägimegi suhetest juhtimises – täpsemalt räägime sellest, kuidas juhi võimekus ja edukus on sõltuvuses tema võimest luua, arendada ja hoida suhteid nii iseenda kui ka oma lähimate kaasteelistega. “Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: 'Elu on kaotustega toimetuleku eksam.' Inimene võib olla sündinud hõbelusikas suus või tal läheb lihtsalt elus jube hästi, aga lõppkokkuvõttes tema enesetunnet ja heaolu määrab ikkagi see, kui hästi ta tuleb toime kaotustega. Ja meie võimekus toime tulla tagasilöökidega määrab ära subjektiivse rahulolu eluga. Meil kõigil võib inimsuhetes olla raskeid perioode – küsimus ongi siis selles, kuidas ma sellega toime tulen? Mida me juhtidena saame ise teha, on kontrollida o

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on end Postindustriaalseks industriaalseks ettevõtteks kutsuva mahuti- ja surveseadmeid valmistava ettevõtte AS-i Estanc tegevjuht Mihkel Tammo. Võib vast öelda, et Mihkel on uue põlvkonna juht, kes on viimaste aastatega teinud Estancist ühe Eesti innovaatilisema juhtimiskultuuriga tootmisettevõtte. Mihkliga räägimegi, kuidas tema juhtimisfilosoofia ja –kultuur on aidanud Estancil areneda Baltikumi ja Põhjamaade suurimaks omataoliseks ettevõtteks. Uue põlvkonna ja ajastu tippjuhina näeb ta, et pelgalt lühiajalise kasuminumbri jahtimise kõrval muutub olulisemaks jätkusuutlikkus ja inimlikkus juhtimises. “Mina vaatan paljuski juhtimist läbi inimeseks olemise. Meie ettevõtte personalifilosoofiat kirjeldab ehk hästi see, et me soovime rikastada nende inimeste elusid, kes meil siin tööl käivad. Me teame, et inimestel on erinevad füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused ning tööl käimine on üks oluline osa igaühe elust, mis peaks toetama nende vajaduste rahuldamist – siis on

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak. Margus töötab Mainor Grupis juba üle 9 aasta ning alates 2014. aastast on ta Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimees. Viimase viie aasta jooksul on Ülemiste City Marguse ja tema meeskonna käe all jõudsalt kasvanud – nüüdseks töötab ja õpib endistel Dvigateli metallitehase maadel enam kui 10 000 inimest ning see on koduks üle 400 ettevõttele. Tean, et Margus on juhina suutnud enda ümber luua võimeka meeskonna, mõni aasta tagasi tunnustati teda ka Aasta Noore Juhi preemiaga. Olles aastaid mänginud meeskonnasporti, teab Margus, et palju rõõmsaid ja motiveeritud inimesi üheskoos suudavad korda saata imesid. Margusega räägimegi, kui oluline on tema jaoks, et tema inimesed oleksid õnnelikud, saaksid töötada keskkonnas, mis inspireerib ning selle kõige juures viia ellu oma unistusi. “Minu üks suurimaid mõjutajaid juhiks saamisel on olnud minu enda vanaisa. Minu vanaisa Heldur oli kirikuõpetaja ja

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on USA tuntud ukselt-uksele raamatumüügifirma Southwestern’i müügi- ja juhtimistreeningutega tegeleva tütarettevõtte Southwestern Consulting’u coach Liisa-Maria Connor. Juba 19 aastaselt läks Liisa-Maria 5000 kilomeetri kaugusele kodust raamatuid müüma ning saavutas esimese aastaga Euroopa müügirekordi! Järgnevatel aastatel oli ta käibelt parima kolme protsendi müüjate hulgas ja sai kohe ka võimaluse juhtida meeskondi, värvata uusi inimesi ja neid koolitada. Kui alguses mõtles ta, et tegu on ühe suve projektiga, siis lõpuks käis ta Ameerikas viis suve, jõudes üheks Euroopa müügijuhtidest. Täna aga viib Liisa-Maria ise koos oma tiimiga Southwestern Consulting’us läbi treeninguid juhtidele ja müügiinimestele. Vestlesimegi temaga erinevatest eduprintsiipidest ja –praktikatest, sh inimeste arendamisest, tunnustamisest ja tegevuse mõtestatusest. “Juhi üks oluline roll pikas perspektiivis on inimestele väärtust pakkuda. See tuleneb mõttest, et inimesed ei kasva kunagi suuremaks k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on teeninduskonsultant ja arengukoolitaja Elina Ojastu. Elina on aastaid osalenud Eesti ühe edukama teenindusettevõtte, Denim Dream kauplusteketi, ülesehitamises. Lisaks on Elina kvalifitseeritud teadlikkuse ja teadveloleku (mindfulness) koolitaja ning aktiivselt tegelenud mindfulness’i praktikaga. Samuti on Elina aidanud koos teiste teekaaslastega Eestisse tuua enesearengu praktika nimega Circling ehk radikaalse aususe praktika. Minu huvi Elinaga vesteldes oli mõista ja avada, kuidas mindfulness’ist ja circling’ust võiks kasu olla juhtimises ning millised on erinevad meetodid, kuidas juhid saaksid nii ise iseendaga kui ka oma meeskonnaga ausamaid ja usaldusväärsemaid suhteid luua. “Suure osa oma ajast viibime neis kahes järgnevas seisundis: üks neist on enesekaitse seisund ning teine stiimulit ja vahendit otsiv seisund. Enesekaitse seisundit iseloomustab võitle, põgene või tardu reageering – olukorda ja teisi inimesi tõlgendatakse kui oponente. Sellele seisundile on omane

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise praktilise juhtimiskogemusega meeskondade treener ja juhtide arengu toetaja Enn Saar. Enn on viimase 20 aasta jooksul juhtinud erineva suurusega meeskondi ja ettevõtteid IT ja telekommunikatsiooni sektoris. Viimased aastad on ta keskendunud erinevate ettevõtete meeskondade coachingule ja loonud koos partneritega selleks uue ettevõtte Sunergos. Ennuga arutleme juhtimise olemuse üle nii ühest kui ka teisest küljest; muuhulgas tuleb juttu sellest, kes on edukas juht ja millised on need neli juhi omadust, mis võiksid olla eduka juhi valemi koostisosadeks. “Edukaid juhte, neid, kes on edukad just seetõttu, et nad on võimekad saavutama enda poolt seatud eesmärke, iseloomustavad 3-4 põhitunnust, mis minu jaoks on jäänud läbi aastate kõlama. Esiteks, selge sihi olemasolu – ehk selgus selles, kuhu juht tahab oma organisatsiooni ja meeskonda tüürida. Juhil peab olema visioon. Teiseks peab juht olema võimeline hoidma kogu meeskonna tegevust järjepidevalt fokusseerituna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekesise ja intrigeeriva minevikuga mindfulness’i ja teadvelolekuoskuste koolitaja Marko Lepik. Ta on Google’is koostöös Stanfordi ja teiste ülikoolide teadlastega loodud programmi ‘Search Inside Yourself’ sertifitseeritud koolitaja. Marko on läbi isikliku kogemuse ja pikaaegsete treeningute kaudu jõudnud arusaamisele, et keskendumisvõime ja tähelepanu juhtimine on tänapäeva stiimulite- ja stressirohkes maailmas ülioluline oskus. See aitab meil ennast liigsetest välistest stiimulitest lahti haakida ja seeläbi vabastada sisemisi vaimseid ressursse väärtustatud tegevusteks. Nii ongi Marko tänaseks oma arenguteel jõudnud mindfulness’i ja emotsionaalse intelligentsuse koolitaja ja coach’i rolli. Markoga räägime sellest, kuidas teadvelolek ja tähelepanu juhtimine on läbi teadvustamisharjutuste treenitav oskus ning kuidas see aitab meil oma harjumuspäraste emotsioonide ja automaatsete reageeringutega paremini toime tulla. “Ma väidan, et keskmine inimene ei pane suures osas

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse ja rahvusvahelise kogemusega tippjuht Kalev Reiljan. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena. Kalev on varasemalt töötanud Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Ta on lõpetanud TalTechi ülikooli ärijuhtimise eriala ning omandanud magistrikraadi Šveitsi rahvusvahelises ärikoolis IMD. Kaleviga räägime, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks. “Juhtimises võib-olla üks suuremaid teemasid on iseenda hirmudega toimetulemine. Kuna juhtidena on meile seatud ootused seotud eelkõige ikkagi mingite konkreetsete tulemustega, siis see vastutuse koorem võib olla väga hirmutav. Inimeste usk iseenda võimekusse ja sellesse, kas ja kuidas nad oodatud tulemusi saavutavad, on erinev. Sellises olukorras on väga lihtne minna toetavast ja

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on SK ID Solutions juhatuse liige Kalev Pihl. Kalev on ID-kaardi ja mobiil-ID üks loojaid, e-residentsuse algatajaid ning digitaalallkirjastamise eestkõnelejaid. Varasemalt riigiametnikuna oli ta ID-kaardi loomise projektijuht, seejärel Hansapangas töötades nõustas Sertifitseerimiskeskus asutamist ning digitaalallkirjastamise standardite ja rakenduste loomist. Täna toimetab Kalev lisaks SK ID Solutions tegevjuhi ametile ka IT õppejõuna, infoturbe koolitajana ja mentorina teistele juhtidele. Kaleviga räägime, mis asi see juhtimine siis ikkagi on ja mida ta juhtimise juures kõige olulisemaks peab; samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning elufilosoofiast laiemalt. “Ma usun, et juhina sul peab olema mingi oma asi ajada; miskit, millesse sa usud ja mida sa siis juhina igapäevaselt teed. Ja siin ma ei pea niivõrd silmas mingeid majandustulemusi, vaid miks see minu pingutus juhina siin igapäevaselt mulle korda läheb. Selle küsimuse võiks ka esitada en

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne rakenduspsühholoogia, täpsemalt suhtlemisoskuste, õppejõud ja täiskasvanute koolitaja Arno Baltin. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi, mida Arno läbi viib, seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Tema erihuviks on pikka aega olnud läbirääkimised ja läbirääkimisoskuste arendamine. Tänaseks tegeleb Arno lisaks veel ka lepitamise kui tõhusa tülide lahendamise meetodiga. Vestluse käigus puudutame lähemalt läbirääkimiste valdkonda ning kuidas meie varajane kasvukeskkond, isiksuslikud jooned, kultuuriline kontekst jt. tegurid meie läbirääkimiste stiili ja edukust võivad mõjutada. “See, kuidas me igapäevaselt läbirääkimisi peame, on paljuski mõjutatud meie varajasest kasvukeskkonnast ja sealsetest lähisuhetest – mida me juba lapsena nägime ja õppisime sellest, kuidas meile lähedased inimesed omavahel asju arutasid ja teemasid läbi rääkisid. Alates sellest, et kõige esimene läbirääkimiste pa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse tippjuhi kogemusega koolitaja ja konsultant Urmo Vallner. Täna on Urmo partner mobiilse juhtkonna teenust pakkuvas konsultatsioonifirmas Velström Vallner Tohver. Urmo põhjalikud teadmised finantsjuhtimisest ja juhtimisest ning oskus neid süsteemselt edasi anda teevad temast hinnatud koolitaja ja ärikonsultandi nii siin kui sealpool Eesti piire. Meie vestlus puudutab juhtimist ja meeskondade edukat toimimist mitme erineva külje pealt ning lahkab nende kahe teema vahelisi seoseid. “Iga juht peaks endale esitama küsimuse: mida minult tegelikult oodatakse? Miks just mind valiti selle organisatsiooni või meeskonna juhiks? No näiteks võib vastus olla, et oma eelmises juhi positsioonis tegin ma väga hea turnaround’i, muutsin firma kujundlikult öeldes nö kummikute tootjast Nokia mobiilide tootjaks. Mida iganes siis see Eesti mõistes võiks tähendada; tegid nö Eesti Nokia. Kui sind nüüd kutsutakse uude kohta juhina tööle, võib sulle tunduda, et sama ülesanne ootab sind e

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide tulemuslikkuse konsultant Eero Sikka. Eero missioon on aidata juhtidel oluliselt tõsta oma organisatsioonide tulemuslikkust. Kõrgharidus on tal EBS-ist ja praktiline juhtimiskogemus Teliast, kus ta üle kümne aasta vastutas ärikliendi müügi- ja ärijuhtimise eest. Viimased aastad on ta toetanud suuremaid organisatsioone nende fookuse seadmisel ja elluviimise distsipliini tekitamisel nii Eestis, Euroopas kui ka Aasias. Eeroga räägime, kuidas juhid saaksid luua meeskonnas rohkem eesmärgiselgust ja ka elluviimisvõimekust neid eesmärke tulemusteks vormistada. “Kui sa mõtled oma hauakivi peale. Seal on kirjas sinu nimi, kes sündis siis ja suri siis. Lisaks on seal ka üks lause nende kuupäevade all. Küsimus sulle on, et milline lause see seal on? Sisuliselt küsin ma, et mis on olnud sinu panus selle maailma paremaks muutmisel? Et kui organisatsioonidel on selleks missioon, siis mis on see sinu personaalne missioon? Mis on see, mida sina oled teinud, mida saavut

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimis- ja motivatsioonikoolitaja Kati Israel. Tema kogemused pärinevad eelkõige kinnisvara valdkonnast, kus ta on tänaseks toimetanud üle kümne aasta. Igapäevaselt töötab ta RE/MAX Estonia regiooni koolitajana toetades kõiki kontoriomanikke juhtimises ning maaklereid oma tegemistes. Samuti on Kati autor kahele raamatule, ta juhib oma teleshow’d Serbias ning käib regulaarselt rahvusvahelistel konverentsidel esinemas. Meie jutt Katiga läkski kohe enesearengu ja –juhtimise teemadele. Rääkisime sellest, kuidas on toimunud tema enda isiklik areng ja mida tema kogemustest on meil kõigil edu printsiipidena kõrva taha panna. “Kui soovid saada edukamaks, siis pead hakkama hommikuti varem üles ärkama; ja nii kui silmad lahti teed, nii tuleb sulle ka kohe meelde, miks sa üles ärkasid ja mille nimel sa seda kõike teed. Minu treener ütleb mulle ka, et ärka hommikul varem üles; ja kui ma tunnen, et ma olen väsinud, siis selle peale ütleb ta, et sa võid magada nii palju kui soovid s

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eestis üks esimesi tööandja brändingu valdkonna tegijaid - Kersti Vannas. Kersti on Eesti esimese tööandja brändingu agentuuri Instar EBC asutaja ja tegevjuht. Tal on kuhjaga kogemusi, kuna on tegelenud tööandja brändingu strateegiliste, visuaalsete, digitaalsete ja kommunikatsiooni lahendustega nii era- kui ka avalikus sektoris alates 2007. aastast nii Eestis kui Soomes. Alates 2010. aastast on Kersti juhtinud Eesti atraktiivsete tööandjate maine uuringut ja tunnustanud ihaldusväärsemaid tööandjaid Atraktiivse Tööandja aumärgiga. Uuring toimub regulaarselt tuhandete Eesti tudengite ja kogenud töötajate hulgas ning mõõdab sadade Eestis tegutsevate organisatsioonide mainet ja atraktiivsust tööandjana. Kerstiga räägimegi tööandja brändingust erinevatest vaatevinklitest nii ühe kui ka teise külje pealt. “Tööandja bränd on ikkagi lubadus. See on lubadus, mida organisatsioon kuvab endast väljapoole. Nii nagu me omistame igale teenusele või tootele teatud brändilubaduse – a la

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskonsultant ja koolitaja Elar Killumets. Elar on tugeva akadeemilise teadustöö taustaga organisatsioonide arengu ja muudatuste juhtimise nõustaja. Tema igapäevatöö on aidata ettevõtete juhtidel organisatsiooni arendamisega seotud muudatusi ellu viia. Elari poolt käsitlevate juhtimisteemade ring on väga lai ning tema arendus- ja konsultatsiooniprojektides on reeglina fookuses kogu ettevõte korraga, sealjuures keskendudes olulisematele tulemuslikkust mõjutavatele juhtimisprotsessidele. Lisaks tööle konsultandi-mentori ja koolitajana annab ta ka ülikoolides loenguid organisatsioonide arendamise valdkonnas. Elariga räägimegi organisatsioonide arendamisest ja natuke põhjalikumalt mõndadest lähenemistest muudatuste juhtimisele. “Inimesed üldiselt ei ärka hommikul üles mõttega, et kuidas see ettevõte põhja lasta või kuidas sellele tiimile käru keerata või üldse – kuidas oma tööd võimalikult halvasti teha. Aga ometigi, see, mis päeva jooksul juhtub, ja seda küll väga inim

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiateadlane Andero Uusberg. Andero toimetab igapäevaselt Tartu Ülikoolis psühholoogia vanemteadurina. Tema fookusteemadeks on olnud emotsioonid ja motivatsioon ehk mida inimesed tunnevad ja mida nad tahavad ning millest see kõik sõltub. Lisaks akadeemilisele maailmale rakendab ta psühholoogiast ja käitumisteadustest tulenevaid teadmisi ka oma töödisainiga tegelevas ettevõttes VIVIC. Anderoga tuleb juttu sellest, mida tänapäeva psühholoogial on öelda juhtidele inimeste eestvedamise kontekstis. Käsitleme selliseid nähtusi nagu hooseisund, kümne tuhande tunni reegel, õhin ja hasart, tegevuse mõtestatus ja mängulisus, eduelamused ja motivatsioon, unistamine ja eesmärgistamine jne. “Motivatsioonipsühholoogia üks põhiteemasid on see, et meie motivatsiooniline süsteem räägib kahes keeles: ühelt poolt on meil soov saada head ja teisalt soov vältida halba. Need on sellised primitiivid või alged, millest enam väiksemaks on motivatsiooni raske taandada. Oluline on nüüd te

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on teenindustreener ja külalislahkuse maaletooja Kati Suun. Ta on restoraniäri praktik ja atesteeritud toitlustuskorralduse ekspert, kes ei karda väita, et ta tunneb teenindus- ja toitlustusmaastiku läbi ja lõhki. Aastate jooksul on ta avanud ja juhtinud mitmeid uusi kohti, muuhulgas ka Kõue Mõisa ja privaatset coachingumaja Koolituskodu. Kati on viinud läbi ka suurel hulgal teeninduskoolitusi ning nõustanud toitlustusettevõtjaid teeninduse, turunduse ja müügi valdkondades. Katiga räägime, millised on tema kogemused teenindusvaldkonna ja juhtimiskvaliteedi ristumiskohtadest. “Ma olen tänaseks kokku seitse aastat erinevate juhtidega erinevaid ettevõtteid üles ehitanud ja alati tuleb välja üks asi – probleem on juhis. Ma olen aastatega teinud palju teeninduskoolitusi ja kui ma siis lähen ettevõtetesse, siis lõpuks mida ma tegelikult seal teen, on ikkagi meeskonna coaching. Mis tähendab siis seda, et ma sisuliselt olen juhi aseaine. Juht palkab mind esmalt põhjusel, et ettevõt