Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enesearengule pühendunud ettevõtja, muusik ning motivatsiooni ja külalislahkuse eest kõneleja Rain Tunger. Rain juhib Tallinna restoranide Rataskaevu 16, Väike Rataskaevu, Pegasus ja ÜLO teenindusmeeskondi, mis on muutunud kiiresti nii kohalike kui väliskülaliste suurteks lemmikuteks. Ühtlasi toimetab ta juba 12 aastat Raadio 2 saadet “Progressioon”, õpib omal käel kitarri, loob laule ning tegutseb ekstaatilise tantsu DJ-na. Rain räägib oma enesearengu teekonnast juhina ning selgitab oma juhtimispõhimõtteid. “Juhi peamine viis väärtust pakkuda on läbi enda isikliku eeskuju, sealhulgas olles ise teenindaja rollis. Kui ma varem teenindasin otseselt oma külalisi, siis aeg ja roll on mind sundinud natukene rohkem tahaplaanile tõmbuma, kuna juhitavaid meeskondi tuli juurde. Ja nüüd ma mitte ei teeninda oma külalisi, vaid teenindan oma meeskondi. Tegelikkuses ma näengi, et ma teenindan hommikust õhtuni kõiki. Alustades hommikul iseendast ja oma kehast – venitused, hingamisharj

On this episode of “Leadership is a Competitive Advantage” I have the former chief talent officer at Netflix – Patty McCord – on the line to talk about her book “Powerful: Building a Culture of Freedom and Responsibility.” (The book is shortly going to be published in Estonian – “Jõud: kuidas luua vabadusest ja vastutusest kantud töökultuuri” – as well.) During her 14-year tenure at Netflix, Patty found that people are far more engaged and productive when trusted and treated as responsible adults. As the “COO of Culture” at Netflix (this is how she actually calls herself), Patty was the driving force behind the company’s famous “culture deck” that outlines an operating principle based on high-performing employees who behave and reason like responsible adults. Tune in to find out how to create a culture of high performance in an organization. And – for those of you interested in getting more of Patty – I am really glad that Patty will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual confe

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kunagine tippvõimleja ja hetkel spordipsühholoogina toimetav Snežana Stoljarova. Snežana on hariduselt psühholoog ning spordipsühholoogiat on ta lisaks õppinud Rootsis Lundi Ülikoolis. Täna on ta Tallinna Ülikooli õppejõud ning tegeleb samuti sportlaste psühholoogilise nõustamisega erapraksises. Snežanaga räägimegi lähemalt, mis eristab tippsportlast keskpärasest sportlasest just psüühika poole pealt – ning mida on teistel sooritust nõudvatel valdkondadel õppida sellest just vaimse tugevuse ja psühholoogilise vastupidavuse külje pealt. “Kui sportlane läheb võistlustele, või ütleme ükskõik, kes meist läheb midagi olulist sooritama, ainult tulemuse eesmärgiga ehk keskendutakse pimesi ainult lõpptulemusele – sportlase puhul võib see tähendada, et ma pean kindlasti võitma või siis veel hullem variant sellest, et ma ei tohi kaotada –, siis selline eesmärgipüstitus on reeglina ebaefektiivne, kuna ta toob endaga kaasa liigseid pingeid. Need pinged tulenevad just sellest, et soo

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Valev Tõnisson. Valev omab pikaajalist finantsdirektori ja juhatuse liikme kogemust telekommunikatsiooniettevõttest Telia, täna on ta turvaettevõtte G4S Eesti finants- ja tugiteenuste direktor. Valeviga arutame, mis on juhtimises edutegurid ja kuidas olla juhina edukas. “Mulle endale tundub, et juhi kõige suurem ülesanne on selguse loomine – mis on see, miks organisatsioon on kokku tulnud ja mida me kesk-pikas perspektiivis peaksime saavutama? Tegelikult peaks iga inimene endalt iga päev küsima, et mis see on, miks ma hommikuti tööle lähen? Hiljaaegu küsisin ka inimeste käest, et miks nad hommikul tööle tulevad. Ja seda oli mingis mõttes isegi valus vaadata, et inimesed ei saa alustuseks isegi küsimuse olemusest päris hästi aru. Et mida sa küsid? Ma ju tulen tööle sellepärast, et ma saan palka siit. Küsisin siis veelkord, et miks sa just siia tuled? Palka sa võid ju mujalt ka samamoodi saada? Sellele küsimusele oli inimestel tegelikult väga raske vastata. Seetõttu ma arv

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on energiast pakatav särasilmne koolitaja Olga Meinson. Aastast 2000 kuni 2008 töötas Olga Vain&Partnerid koolitajana, viimased kümme aastat aga koolitab ja konsulteerib ta juhte omanimelise firma Meinson Konsultatsioonid OÜ alt. Enne koolitajaks saamist töötas Olga Hansapangas vanem-tellerina, investeerimiskonsultandina, teenindussaali juhatajana ning Tallinna kontorivõrgu müügijuhina. Mul oli siiralt hea meel võimaluse üle põrgatada Olgaga mõtteid selle üle, mis teeb ühest juhist eduka juhi. “Ma pean tunnistama, et ma olen näinud seinast-seina väga erinevaid juhte, kes kõik on saavutanud häid tulemusi. Ja öelda nüüd, et on olemas mingisugune valmis retsept isikuomadustest, a la näiteks, et need on need kolm olulist omadust, mis peavad edukatel juhtidel kindlasti olemas olema, siis ei, nii see ei ole. Kuid minu kogemus ja kindel uskumus on see, et kindlasti on üks edukate juhtide ühine märksõna – vastutus. Ehk kui inimene tahab olla hea juht, siis ta peab kõigepealt võtma

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tiit Paananen, tuntud vast esmajärjekorras kui Skype’i endine tegevjuht. Aastail 2005-2013 töötas Tiit Skype´is erinevatel ametikohtadel, millest viimased paar aastat Skype Eesti tegevjuhina. Viimasel kolmel aastal on Tiit toimetnud Pipedrive´i kvaliteedijuhina ning täna tegutseb juba pool aastat Eesti idufirmas Veriff arendusjuhina. Huvitav on vast ka teada, et lisaks tarkvara valdkonnale on Tiit seotud ka armastatud Põhjala õlle pruulimisega ning tegeleb kirglikult ka lendamise ning langevarjuhüpetega. Istusime Tiiduga Põhjala uhiuues õllerestoranis ‘Tap Room’ ning rääkisime muuhulgas juhi elutsüklist, juhtimiskultuuri olulisusest, äritegevuse tähendusrikkusest, nõudlikkusest ja usalduskrediidist, hirmust ja ebamäärasuse taluvusest, omanikutundest, lakkamatust kommunikatsioonist ning paljust muustki. “Põhiküsimus, millele töötajad peaksid organisatsioonis vastama, puudutab meie käitumise sügavamaid tagamaid. Soovitan kõigil igapäevaselt esitada endale üks lihtne küsimu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline juhtimiskonsultant ja –koolitaja Jari Kukkonen. Jaril on üle paarikümne aasta rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Tema olulisemad koolitus- ja konsultatsioonivaldkonnad on seotud eestvedamise ja enesejuhtimisoskustega, protsesside tõhustamise ja efektiivsusega juhtimises, samuti strateegilise juhtimise ja tootlikkuse arendamisega. Jariga oli väga äge põrgatada mõtteid juhtimise olemuse üle erinevatest vaatenurkadest. “Nii nagu ma olen ka mõnede juhtide käest kuulnud, proovivad nad teha ennast mittevajalikuks. Mida see tähendab? Oma juhtimisefektiivsust käsitlevatel koolitustel annan sageli osalejatele sellise ülesande, et nad mõtleksid, milliseid küsimusi neilt juhtidena pidevalt küsitakse, milliseid otsuseid juhtidena nad peavad vastu võtma ja milliste muredega inimesed üldse nende poole pöörduvad. Vastustest koorub tavaliselt välja mitmeid asju, kus peitub võimalusi efektiivsemaks igapäevajuhtimiseks. Võtmeteem

Minu selle aasta viimaseks vestluskaaslaseks on endine teatrilavastaja ja tänane Eesti Vabariigi 100. juubeliaastapäeva korraldaja Jaanus Rohumaa. Läksin Jaanusega mõtteid põrgatama teemal ‘juht kui lavastaja’, aga vestlus kulges omasoodu erinevatele radadele. Juttu tuli muuhulgas lootusest, võlukunstist, jalgpallimängust, eestlusest, solidaarsusest, õnnelikkusest ja kannatlikkusest. Eks igaüks loob ise omad seosed juhtimisvaldkonnaga. “Lavastaja on võlur. See on viisakalt öeldud, sest kui sa tegelikult mõtled selle peale, et mida lavastaja siis teeb – ta kutsub mingi ringi inimesi kokku ja ütleb, et teeme nüüd ühe sellise asja, et kujutame ette, et me oleme midagi muud või keegi teine. Kujutame näiteks ette, et me oleme vot seal kääbikuorus ja oleme kõik kääbikud. Lisaks kutsume ühe seltskonna inimesi siia juurde ja ütleme, et ‘tere – meie oleme kääbikud’. Ja nemad ütlevad ka vastu, et ‘oo-ooo te oletegi kääbikud!’ Ja kui nüüd mõlemad osapooled rõõmsas usus elavad, et nad on kääbikud, kuigi nad meditsiinili

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks maailmakoristuspäeva ‘World Cleanup Day’ rahvusvahelise meeskonna loojatest Heidi Solba. Mind paelus väga see fenomen, mida Heidi koos oma mõttekaaslastega on suutnud ellu kutsuda. Kodanikuliikumise ‘Let’s Do It! World’ poolt loodud võrgustik korraldas septembris maailmakoristuspäeva üle 150-s riigis, mis koondas endaga miljoneid vabatahtlikke. Heidiga räägimegi, mis on see juhtimisvägi, mis selliseid mastaapseid ettevõtmisi aitab ellu kutsuda. “Alguse on meie liikumine saanud ideest, et maailm võiks olla puhas. Kui Eestis 2008. aastal toimus esmakordselt koristuspäev, siis sai jumekalt selgeks, et kodanikuühiskond ja kodanikud võivad ja suudavad tulla lahendama ühiskonnas tekkinud probleeme, mis muidu võtaks tohutult aega ja oleksid ülimalt keerukad lahendada. Miks see oluline on ja miks me seda üldse teeme? Minu kogemus ütleb, et täiskasvanud inimene teadvustab ja õpib läbi isikliku kogemuse, mitte läbi selle, et tal on A4 paberil midagi tarka kirjas või keegi on k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel. Ansi on Omnivas alates 2006. aastast, mil alustas ettevõttes tööd logistikavaldkonna arendusjuhina. Enne Omnivasse tulekut on ta töötanud Silberautos ning Schenkeris. Vestluse käigus räägime Ansiga liidriks olemise olemusest, puudutame tema enda juhiks kujunemise teekonda, käsitleme meeskonnaliikmete värbamist ja tiimi moodustamise printsiipe ning samuti jagame paar nõuannet juhirollis edukamaks toimetamiseks. “Ma olen viimasel aja päris palju mõelnud sellele teemale. Et kui sa küsid, et mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütlen, et selle eest, et asjad tehtud saaksid. Et juhtuksid need asjad, mis juhtuma peavad. Nii lihtne ongi. Ja kui seda veel natuke sügavamalt lahti mõtestada, siis liidrid on need juhid, kes panevad juhtuma just need asjad, mis muidu ellu ei saaks kutsutud – mis muidu ei saaks juhtuma. Ehk siis liidrile makstakse palka selle eest, et jõutaks ettevõttega sinna, kuhu muidu ei jõutaks; vastasel korral see

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juht, koolitaja ja psühhodraama lavastaja Vahur Murutar. Igapäevaselt juhib Vahur koos oma abikaasa Karin Hangoga koolitusfirmat Self II. Koolitajana viib ta läbi mõjutamis- ja juhtimistreeninguid, psühhodraamakursusi, eneseanalüüsi kursusi, koostöötreeninguid jmt. Vajadusel superviseerib / juhendab teisi inimestega tööd tegevaid kolleege ja viib läbi ka individuaalpsühhoteraapiat. Vahur jagab vestluses oma mõtteid ja kogemusi juhtidest ja juhtimisest, mis tal viimase 30 aasta jooksul koolitajana on kõrva taha pandud. “Pahatihti seisneb väljakujunenud ja kogenud juhtide väljakutse selles, et neil on oma seni edu toonud põhimõtetest ja käitumismustritest keeruline lahti lasta. Nad on mingisugused käitumisviisid ära õppinud, sest need on neile elus edu toonud. Neil on läinud hästi ja nende maailmapilt on vastavalt ka siis kinnistunud – nii asjad käivadki ja elu ongi selline. No näiteks see, et inimesed tahavadki, et neile öeldakse, mida ja kuidas peab tegema või et sa kuna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esipankuriks, selle sõna kõige auväärsemas tähenduses, tituleeritud Robert Kitt. Täna Swedbanki juhatuse esimehena töötav Robert on panganduses toimetanud ligemale 25 aastat. Pankuritööle lisaks on tal ka akadeemiku hing, kui nii võib öelda, kel läbi elutee olnud uudishimu teaduse vastu. Robert on õppinud TTÜ majandusteaduskonnas bakalaureuses ja magistris ning omandanud doktorikraadi TTÜ küberneetikainstituudis tehnilise füüsika erialal. Nii on ta vahelduva eduga kombineerinud oma pangakarjääri akadeemilise eluga, kus ta ka täna külalisprofessorina aeg-ajalt kaasa lööb. Mul oli au ja rõõm Robertiga tunnike vestelda erinevatel juhtimist puudutavatel teemadel. Võin kinnitada, et ta on muheda olemisega avatud suhtleja ning ennekõike kirglik ja terane oma mõttekäikudes. “Juhile makstakse palka ikkagi tulemuse eest. Sul on juhina eesmärgid silme ees ja sa pead sinna eesmärgini ka päeva lõpuks jõudma. Nüüd tulemuse saavutamise tee sõltub päris palju juhi käekirjast, koo

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja, investor ja nüüd ka kohe kohe ilmuva juhtimisraamatu “Kes on tõeline juht?” autor Ivo Remmelg. Ivo on ingelinvesteeringutega tegelenud üle kümme aasta. Lisaks on ta olnud erinevate innovaatiliste ettevõtete (Telegrupp, Nordic Automation Systems, EstBAN) asutajaliige ning eestvedaja. Vestluse käigus räägime Ivoga inimese olemusest, inimeste juhtimise keerukusest ja ettevõtlusest laiemalt. “Kõige keerulisem osa juhi tööst, eelkõige kui me räägime ettevõtetest, kus töötajad rohkem kui 30, on töö inimestega. Võtmeküsimuseks on see, kuidas juht suudab panna terve organisatsiooni täie inimesi tööle selle ühise eesmärgi nimel nii, et kõik teeksid seda, mis on õige organisatsiooni jaoks. Nii on juhina oluline teada, miks inimene teatud situatsioonis käitub nii nagu ta käitub. Pea igale käitumisele on tegelikult olemas teaduslik seletus. Olen ka oma raamatus toonud välja mitmeid kasulikke põhimõtteid, kuidas inimene üldse nö töötab ja mismoodi inimene suudab pakkuda op

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on armastatud filmitegija, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, Kaitseliidu malevkonna pealik ja endine ETV juht Ilmar Raag. Ilmar ilmselt pikemat tutvustust ei vajagi. Mul oli temaga tõeliselt äge vestlus, kus muuhulgas rääkisime tema juhiks kujunemise teest, juhi rollist ja meeskonna loomisest, valikute langetamisest ja otsustamisest jt teemadest. “Ma arvan, et erinevates tegevusvaldkondades pannakse juhtidele ka sutsu erinevaid nõudmisi. Asi, mida ma selgelt näen loomingulistes organisatsioonides, samuti ka vabatahtlikes organisatsioonides, on talentide leidmine. Juhina saad sa aru, et suurim vara, mis organisatsioonil on, on inimesed, kes mingil moel säravad. Ja nende leidmine ning hoidmine on peaaegu, et kõige tähtsam asi. Seda kuni selleni välja, kus näiteks telekanalid, teatrid ja teised taolist tüüpi organisatsioonid on väga selgelt mõistnud, et kui sul ei ole neid staare, siis sul ei ole mitte midagi. Olemasolevate staaride hoidmise kõrval pead sa kogu aeg vaa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 'elukutseline inspireerija' Harald Lepisk, nii ta iseenda kohta ütleb. Praktikas on Harald koolitaja enesearengu, ettevõtlikkuse ja avaliku kõnelemise alal. Tema koolituste pealkirjad on juba paljuütlevad: ‘Laetud akud’, ‘Armunud elusse’, ‘Idee Starter’ jne. Ta on ka haridusvaldkonna ettevõtja ja videograaf. Samuti veel 'Inspiratsioon.ee' arengukeskkonna ning 'Lugudevestja' ja 'Kireleidja' rakenduste looja. Ja kõigele lisaks ka veel 'Elu looming' podcasti saatejuht. Räägimegi Haraldiga, millisena tema näeb juhtimise olemust ja juhi rolli tänapäeval. “Kui me räägime tänapäevasest juhtimisest, siis mulle tundub, et suund on üha enam sinnapoole, et suur osa sellisest klassikalises mõttes management tegevustest muutuvad automatiseerituks. Meil tekib kogu aeg juurde igasugust nutikamat tarkvara, mis võimaldab meil kõiki neid klassikalisi juhtimistegevusi lihtsustada ja efektiivistada. Võiks isegi öelda, et kaovad ära sellises tavapärases mõttes manageerimise ülesanded. Mida a

Seekordne vestlus on eriline, seda mitmes mõttes. Kutsusin Hardo Pajula, kes hetkel toimetab EBSis õppejõuna ja Edmund Burke'i Seltsi eestvedajana, endaga vestlema teemal 'juhtimiskvaliteet läbi majandusteadlase pilgu'. Olen alati nautinud tema tabavaid tähelepanekuid, teravaid ütlemisi ja vaimukat sõnaseadmisoskust. Kuigi alguses oli olemine kuidagi rabe ja me ei saanud teemat liiga hästi vedama, siis hiljem, kui käima läksime, kiskus jutt juba laiematesse filosoofilistesse dimensioonidesse, seda üpris kõrgel abstraktsioonitasemel. Mõtlemapõnev. “Ma arvan, et mitmekesisus on väga oluline. Mida ma nüüd selle all mõtlen? Ma ei mõtle mitmekesisuse all seda, et on kümme erinevat kisakõri, kes ajavad ühte ja sama joru. See ei ole mitmekesisus. Mitmekesisusele võiks hoopis läheneda ‘suure viisiku’ isiksuseteooria raames. Need viis isiksuse eri joont on siis neurootilisus, meelekindlus, koostöövalmidus, ekstravertsus ja avatus kogemusele. On päris selge, et need erinevad isiksuse omadused suuresti mõjutavad, kuida

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti hetke vägevaim tippmaratoonar ja Baltimaade läbi aegade suurima rahvusvahelise maratoni – Tallinna maratoni – värske võitja Roman Fosti. Romani kõiki saavutusi ei ole mõtet ette lugema hakata, piisab vast teadmisest, et tegemist on Eesti ühe kiireima pikamaajooksjaga, kelle maratonieesmärk on 2h ja 15min. Minu jaoks on tippsport olnud alati heaks edumudeliks juhtimisvaldkonnale ja ettevõtlusele laiemalt. See on ka põhjus, miks tahan intervjueerida tippsportlasi oma juhtimisblogis. Romanil palungi jagada oma mõtteid ja kogemusi, kuidas kanda sportlikus maailmas edu aluseks olevaid põhimõtteid ja praktikaid üle juhtimiskvaliteedi kasvatamiseks laiemalt. “Minu peamine eesmärk – maratoni läbimine alla 2 tunni ja 15 minuti – on olnud mul juba pikka aega kinnisidee. Seetõttu olen ka veel väga motiveeritud enese kallal töötamisest, et see tulemus ikkagi ära teha. Kui ma veel tegin keskmaajooksu, siis mul oli pigem unistus jõuda olümpiale. See ei ole tegelikult hea lähteko

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kirjanik, kultuuriteoreetik, japanist ja Tallinna Ülikooli endine rektor Rein Raud. 27-aastaselt oli Rein üks Eesti humanitaarinstituudi asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta aga Tallinna Ülikooli rektor. 2015. aastal nimetas Eesti Päevaleht Reinu Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas. Põrgatame Reinuga mõtteid juhtimisest ja juhi rollist organisatsiooni arengus laiemalt. “Juhile makstakse palka ikka nende magamata ööde eest – ehk siis vastutuse eest. Juhil lasub alati vastutus. Ja ma arvan, et see on esimene küsimus, mille juht peab endale ise esitama: kelle ees ma vastutan? Kas ma vastutan näiteks omanike ees ja teen kõik selleks, et neile tuleks võimalikult palju profiiti? Või ma vastutan esmajoones näiteks oma töötajate ees, mis tähendab, et ma pean juhina hoolitsema selle eest, et neil oleks võimalikult hea kollektiiv ja tööõhkkond? Või ma vastutan hoopis mingi muu osapoole ees? Mul endal oli see küsimus mõnikord päris teravalt üleval. Ja mi