Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on viisteist aastat koolitajana edukalt tegutsenud Jaanus Kangur. Tema peamised  koolitusvaldkonnad on seotud suhtlemise ja koostööga. Jaanusega arutame muuhuglas, mis nähtus on ja millist rolli mängib suhtekapital juhtimises. “Ma olen kasutanud sellist mõistet nagu suhtekapital. See on metafoor, mis iseloomustab mingisuguses inimkoosluses olevaid suhteid. On see siis meeskond, paarisuhe või mis iganes inimlik side – mida rohkem seda kapitali on, seda tugevam see paar või meeskond siis on. Ja see kapital on eriti oluline näiteks muutustega toimetulekul või üldse erinevates stressirohketes situatsioonides. Mida rohkem sul suhtekapitali on, seda dünaamilisemad ja paindlikumad selle meeskonna toimetulekumehhanismid on. Samas, kui suhtekapitali konkreetsel juhil ja meeskonnal napib, siis suuremates stressi ja muutustega seotud situatsioonides on neil väga raske olukorraga toime tulla. Siis minnakse eriti kiiresti omavahel riidu ja tülli või see võib viia lausa kuni meeskonna la

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne koolitaja-coach-superviisor Piret Bristol, kelle tööks on klientide tunnetatud reaalsuse nihutamine julguse, tasakaalu, õnne, edukuse suunas. Piret on õppinud psühholoogiat ja gestaltteraapiat. Ta on töötanud õpetaja, koolipsühholoogi, koolijuhi, rahvusvahelise keelefirma direktorina. Kuskil sajandivahetuse paiku alustas ta oma koolitaja teekonda. Tänaseks on Piretil olnud võimalus ja au superviseerida ja coachida juhte ning võtmespetsialiste ligemale 1000 tundi. Viimased aastad on ta olnud International Supervision and Coaching Institute`i superviisorite/ coachide väljaõppe põhiõppejõud. Piretiga räägimegi, millised on eduka juhi mõningad tunnused ning kuidas ta juhte nende arenguteel toetab. “Kui me räägime juhtide toetamisest, siis minu jaoks on ikkagi kõige alus eneseteadlikkus. See on selgelt üks edukuse nurgakive. Eneseteadlikkuse all mõtlen siin just juhi võimekust selgelt mõista ja endale aru anda, milline mõju on tema emotsioonidel, sõnadel, käitumisel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 20-aastase kogemusega üritusturunduse loovjuht ja strateeg Hardi Kinnas agentuurist Orangetime. Tema toimetamistest üritusturunduse vadlkonnas on tänaseks välja kasvanud ka avaliku esinemise oskusi arendav agentuur Anonymous Presenters. Samuti on Hardi jagamismajanduse põhimõtetele üles ehitatud üritusruumide platvormi Spotitwise kaasasutaja. Väheoluline ei ole ka fakt, et Hardi oli üks kolmest, kes paar aastat tagasi Vormsi Pagar/ Ormsö Bagare kaubamärgi all taaselustas ajaloolise leivategemise Vormsi saarel. Vestlus Hardiga viib meid tema ettevõtmistesse üritusturunduse valdkonnas, räägime tema tõekspidamistest juhtimise osas ja arusaamadest juhi rolli kohta meeskonnas. “See on päris suur vahe, kas sa mõtled meeskonnaliikmena pigem kui ‘mina’ või hoopis ‘meie’. Ükskõik, mida me meeskonnaga ette võtame, siis just seesama ‘meie’ on sadu ja tuhandeid kordi võimsam kui ‘mina’. See nn ‘meie’ power on see, mis meid edasi viib ja annab kõikidele tiimiliikmetele tunde, et

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti armastatuima maheda jäätisebrändi La Muu üks loojatest Rasmus Rask. Tema teekond korporatiivse pangamaailma palgatöötajast ettevõtlusesse on äge ja inspireeriv. Lisaks öko jäätisekultuuri arendamisele on Rasmus oma energiat andnud nii Uuskasutuskeskuse, Kiusamisvaba Kooli, Avatud Kooli jt sotsiaalsete ettevõtmiste asutamisse ja arendamisse. Oma panuse eest sotsiaalse ettevõtjana ja kodanikuühiskonna aktivistina pälvis Rasmus eelmisel aastal Kultuuriministeeriumi poolt aasta kodaniku tiitli. Rasmus jagab käesoleva vestluse käigus mitmeid oma kogemusi ja mõtteid nii juhtimisest kui ka ettevõtlusest. “Sinu väärtus juhina, peale selle, et sa seda oma pisikest valdkonda või üksust hakkad juhtima, seisneb ettevõtte jaoks selles, et sa tajud, mis on selle ettevõtte laiemad eesmärgid ja ambitsioonid ning kuidas sina oma meeskonnaga sellele lähtuvalt ettevõtte hetkevajadustest kaasa saad aidata. Ehk et sa mõtled oma enda üksuse tegevused läbi läbi selle prisma, kuidas ma sa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suure kogemustepagasiga tippjuht Valdur Laid. Täna töötab Valdur Maksu- ja Tolliameti peadirektorina. Eelnevalt on ta toimetanud TeliaSonera Finland tegevjuhina, Elion Ettevõtted ASi juhatuse esimehena ning enne seda ka Eesti Pangas juhatuse liikmena. Valduril on TTÜ majandusharidus ning International Institute for Management Development MBA kraad. Valduriga räägimegi tema pikaajalisest juhtimiskogemusest ning tema personaalse juhtimiskäekirja kujunemisteest. “Kuigi inimesed organisatsioonis on individuaalsed ja erinevad, motiveerivad meid kõiki endast parimat andma kolm suurt draiverit: (1) tunne, et ma arenen tegevuse käigus ja liigun edasi võetud eesmärgi suunas; (2) vabadus ise otsustada, kuidas ja mismoodi ma edasi liigun, ilma et keegi mind kogu aeg kontrolliks või suunaks; (3) tunne, et sellel, mida ma teen on mingi suurem tähendus või mõte. Kuid kui nüüd inimestel lasta niimoodi tegutseda oma parima äranägemise järgi, siis tulemuseks on kerget liiki browni liikum

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse riigiasutuste juhtimiskogemusega tippjuht Lauri Tabur. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Pärnu Juhtimiskonverentsid valisid Lauri Eesti Parimaks Juhiks 2014. Aasta varem oli Lauri Taburi juhitud Sisekaitseakadeemia nimetatud Eesti Unistuste Tööandjaks 2013. Täna tegeleb ta peaasjalikult juhtimistreenerina oma juhtide koolitamise ja nõustamisega tegelevas firmas Smart Grow OÜ. Lauriga räägimegi juhtimise olemusest – rääkimisest, kuulamisest ja otsustamisest. “Kui töötada inimestega, siis kõige keerulisem on kuulata oma inimesi. Ma arvan, et teise inimese ära kuulamine ja oskus teda päriselt kuulata on üks keerulisemaid väljakutseid juhi puhul. Pahatihti tekib ju see tunne, et äkki inimesed on kuidagi kallutatud ja tendentslikud oma arvamustes. Kus see tõde tegelikult on – seda kuni sinnamaani välja, et päris paljud juhid arvavad, et nemad on need kõige targemad. Et tahaks ju lüüa rusika lauale ja öelda, et tegelikult on tõde hoopis midagi muud! Aga kui sa t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja Mihkel Reinsalu. Ta on aktiivselt tegutsenud koolitajana alates 2003. aastast, olles sealjuures koolitus- ja konsultatsioonifirma Teadmiste Instituut OÜ rajaja, omanik ja juht. Ta on oma eelnevas elus töötanud mitmetes erinevates meediaorganisatsioonides tippjuhi rollis. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Mihkel on ja on olnud lähedastes suhetes nii psühhodraama kui ka tippkorvpalliga. Mihkliga räägimegi, mis on juhtimine ja millised juhtimisoskused on tema hinnangul täna juhtide Achilleuse kannaks. “Minu jaoks on südamelähedane teema ikkagi kuulamine. See on küll igivana teema, kuid kui käia ringi ettevõtetes ja viia läbi koolitusi juhtidele, siis tuleb väga selgelt välja, et kuulamisoskus on juhtide puudus number üks. Ma armastan koolitustel selgitada, et on kolm asja, mida me juhtidena ei oska tegelikult elus hästi teha: kuulata, rääkida ja mõtelda. Kõik see tekitab selliseid kentsakaid reaktsioone, et kuidas sa saad nii öelda?! Kuid juht on ju ka eelkõig

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline organisatsioonikonsultant ja juhtimistreener Margus Alviste. Alates 1995. aastast on Marguse käe all oma oskusi arendanud ja teadmisi omandanud kümned tuhanded Eesti juhid ja võtmetöötajad sadadest erinevatest organisatsioonidest. Marguse peamine huvi on seotud inimeste käitumise ja psüühika ning organisatsioonide omavahelise toimimisega. Margusega räägimegi, milliseid mustreid tema edukate juhtide juures on tähele pannud ja millised on tema kogemustel põhinevad soovitused juhtide enesearenguks. “Kui me räägime juhtide edukusest, siis mulle tundub, et edukuse seisukohalt ei ole küsimus enamasti mingites kindlates juhtimistegevustes või –meetodites, vaid sageli on küsimus hoopis juhi isiksuse laiemas mõjus kogu meeskonnale. Ma olen märganud, et need organisatsioonid, kus saavutatakse edu, on juhi ametis keegi, kes suudab inspireerida, lasta inimestel olla nemad ise, kus töö on pigem mänguline ehk ei pressita nui neljaks välja tulemusi, vaid tehakse mõnusalt fu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tööstusautomaatika kontserni ABB Eesti endine pikaajaline juht Bo Henriksson. Umbes aastapäevad tagasi, pärast 25. aastat ettevõtte Balti riikide juhina, tundis ta, et on sobiv aeg anda ohjad üle ja pühenduda rohkem isiklikule elule. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Bo valiti eelmise aasta parimaks Eesti juhiks. Temaga arutame, mis on need õppetunnid, mis ta on oma ca kolme kümnendi jooksul juhina töötamise ajal kõrva taha pannud. “Kui saaksin tuletada kogu oma aastatega kuhjunud kogemuste pagasist ühe nõuande, siis julgeksin vast anda sellist nõu, et proovi võimalikult palju erinevaid asju. Võta kümme asja ette ja kui kaks tuleb välja, siis on hästi. See on natuke selline start-up’ilik mõtteviis – katseta ja eksperimenteeri. Ära võta liiga suuri riske, kuid proovi, proovi, proovi. See ei maksa palju. Mulle meeldib Eesti ühiskond ja eestlased, sest nad on väga pealehakkamist täis. Kui tuleb idee pähe, siis öeldakse lihtsalt – hakkame nüüd pihta! Samas pole keegi lõpuni mõel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligi 20 aastat Eesti koolitusmaastikul toimetanud Indrek Rahi. Indrek toimetab erinevates koolitusvaldkondades, muuhulgas aitab ta inimestel õppida enesejuhtimist, teiste mõistmist, suhtlemis-, veenmis- ja juhtimisoskusi ning head meeskonnatööd, kuid oma põhikompetentsiks peab ta toetava tööõhkkonna loomise oskuse arendamist juhtides. Indrekuga räägimegi, mis on need juhtimise õppetunnid, mis ta oma ligi paarikümne aasta jooksul läbi viidud rohkem kui tuhande koolituse käigus endale kõrva taha on pannud. “Naljatamisi olen enda kohta öelnud, et ma olen sellise pehmo-kultuuri maaletooja. Hoolimine inimestest, hea tööõhkkonna loomine, töökoha vaimse tervise eest hea seismine ja kõik sellised tavamõistes softimad teemad – ma panen need tihtipeale esikohale. See ei tähenda, et ma äritulemuste olulist vähendaksin või need sootuks ära unustaksin – ei; kuid minu uskumus on, et happiness becomes before success. Õnn tuleb enne edu. Ei ole nii, et enne saame edukaks ja siis tuleb

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 23 aastat Eesti üht edukaimat kommunikatsioonifirmat Corpore vedanud Meelis Kubits. Vahel hakkab varju jääma, et viimastel aastatel üha enam ühiskondlike teemade ja kultuuridplomaatiaga tegelev Meelis on läbi mitme kümnendi edukalt tegutsenud Eesti PR maastikul. See oli ka põhjus, miks kutsusin Meelise endaga vestlema juhtimis- ja kommunikatsioonivaldkonna ristumiskohtadest. “Ma tooksin esile ühe juhi omaduse. Seda loomulikult ei ole võimalik kuskilt õppida, sellekohast täiendkoolitust saada ega muidu juurde küsida – see on ikkagi karisma. Karisma all pean ma silmas oma visiooni ja suurte eesmärkide omamist, neisse uskumist ning vaatamata tagasilöökidele jõuliselt selle kõige elluviimist. See on oma täiesti sõgeda, hulljulge visiooni loomine ja omamine ning selle nimel töö tegemine, et see saaks ellu viidud. Karismaatilised juhid on edukad juhid; isegi, kui nad oma karisma ja publiku võlumise pealt teevad lühiajaliselt ka mõne vale otsuse (ja kes meist neid ei teeks). Se

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise ja mitmekülgse juhtimiskogemusega Mart Mägi. Täna on ta juba üle aasta töötanud Statistikaameti vedurina, kuid varasemalt on Mart töötanud PwC juhina, juhtinud Eesti suurimat automüügiettevõtet Amserv ning Südameapteegi ketti haldavat Pharma Holdingut. Lisaks on ta mitmete ettevõtete nõukogu liige ning on tegutsenud EBS-i EMBA koolitajana. Räägimegi Mardiga tema paarikümne aastasest kogemusest juhina ning tema nägemusest, mida tähendab edukas juhtimine. “Juhile makstakse palka selle eest, et ta organisatsiooni väärtust kasvataks. Siin on oluline juurde lisada kaks asja. Esiteks, organisatsiooni väärtus ei ole ainult firma väärtus omanikule, vaid organisatsiooni väärtus minu jaoks koosneb viiest aspektist: väärtus omanikule, väärtus kliendile, väärtus töötajale, väärtus hankijatele ja partneritele ja väärtus riigile. Siin on viis tähtsat osapoolt ja sa juhina pead suutma kõigi nende jaoks kasvatada väärtust. Kui sa kasvatad ühte teise arvelt, siis su äri panna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 26 aastat Estravelis töötanud ning sellest 17 aastat reisibürood juhtinud Anne Samlik. Muuhulgas on Anne valitud 2015. aastal ka Eesti parimaks juhiks. Annega räägimegi lähemalt tema juhtimisnägemusest ja -tõekspidamistest, mis on aastate jooksul erinevatest kogemustest välja kujunenud. “Hindan väga sellist positiivset ja optimistlikku suhtumist. Ja õnneks on meie eriala selles osas ikkagi fantastiline – see ongi selliste positiivsete emotsioonide loomise võimalus just sellele konkreetsele inimesele vastavalt tema eelistustele ja vajadustele. Keegi ei taha minna ju puhkama, et kogeda midagi ebameeldivat. Ja meie väljakutse ongi luua võimalikult palju neid positiivseid elamusi. Kui meile tulebki päring sisse – à la ma tahan minna puhkusele –, et siis sa hakkadki täpsustama, mis on selle inimese jaoks ideaalne puhkus. Mõnele on see purjekaga ümbermaailmareis, mõnele on see lihtsalt rannaliivapuhkus, mõnele võib see olla aktiivne seiklus kuskil eksootilises kohas jne. Selle

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on veerandsada aastat juba loovagentuuride juhtimisega toimetanud Ants Lusti. Täna on Ants vast kõige rohkem seotud loovagentuure ühendava grupi Creative Union'iga ning ka brändistrateegia ja teenusedisaini agentuuri Identity’ga. Antsuga räägimegi lähemalt tema juhtimisfilosoofiast ja loovmeeskondade juhtimisest laiemalt. “Kui sa küsid, mille eest juhile palka makstakse, siis siinkohal on paslik oma juhtimisfilosoofiat natuke kirjeldada. Esiteks, ma arvan, et ma üldse ei ole juht. Ja ma arvan, et ideaal ongi see, kui mind kui juhti ei olegi traditsioonilises juhi rollis vaja. See ei tähenda seda, et asjad on kogu aeg pekkis ja miski ei toimi, vaid et kõik toimub ja toimib justnimelt sellest hoolimata. Ehk et on olemas õiged professionaalse suhtumisega inimesed, kes teavad, miks nad siin on, mida nad siin teevad, mida neilt oodatakse – ka siis, kui seda ootust ei ole liiga täpselt serveeritud või defineeritud – ning nad suhtuvad organisatsiooni kui iseenda ettevõttesse. Olul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Indrek Raudjalg, kellel on üle 20 aasta kommunikatsioonivaldkonnas edukalt tegutsemise kogemust. Ta on varem juhtinud Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonda ja Politseiameti pressibürood ning korraldanud juhatuse liikmena PR-firmade Corpore ja Hamburg ja Partnerid tegevust. Täna on Indrek kommunikatsioonibüroo Agenda PR asutaja, partner ja juhatuse liige, kus lisaks ettevõtte üldjuhtimisele on tema esmane kontakt kriisikommunikatsiooni alal abi vajavatele klientidele. “Hea juhtimine hõlmab endas üha rohkem ja rohkem ka kvaliteetse kommunikatsiooni aspekti. Kommunikatsioon on suur osa sellest, mida nimetatakse heaks leadership’iks või siis keelepärasemalt eestvedamisoskuseks. Me kõik teame, kui pingelises seisus Eesti tööjõuturg täna on; häid töötajaid otsitakse tuletikuga taga, ja seda üha rohkem ka rahvusvaheliselt. Hea juht on iga meeskonna juures oluline tegur töötajate leidmisel, hoidmisel ja motiveerimisel. Kõikide muude põletavate teemade kõrval ei tohi juht

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Liisi Toom, naine, kes tõi persoonibrändi termini Eesti kõnekeelde. Tema hariduslik taust on kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas, ta on töötanud ERMi kommunikatsioonijuhina ja idufirmas ZeroTurnaround personali- ja kommunikatsioonijuhina. Liisi on persoonibrändi eestkõneleja, koolitaja ja nõustaja ning asutanud selleks ka Persoonibrändi Agentuuri. Liisiga räägimegi, mis loom see persoonibränd ikkagi on ja miks me juhtidena peaksime sellega teadlikult tegelema. “Kui rääkida brändimisest üldse, siis bränding kui selline ongi alguse saanud eelkõige inimestest, mitte toodetest või teenustest. Brändimisest, küll mitte selle konkreetse terminiga, räägiti juba tükk aega enne meie aja arvamist. Nt mingi iidne ja kuulus oliiviõli oli ikka konkreetse mehe tehtud, kelle nimi võis anda sellele õlile tema põhilise väärtuse ja usaldusväärsuse. Nüüd, kui me ka tänapäeval mõtleme maailmabrändidele, siis nende brändinimede taga on samuti konkreetsed inimlikud väärtused ja kvaliteedid, m

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Signe Ventsel, kelle põhikompetentsiks on persoonibrändi teema ja eneseturundus laiemalt. Turundamine on olnud Signe töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Täna tegutseb ta sellise turundusagentuuri eesotsas nagu Brandmoon. Signega räägimegi sellest, kuidas juhi tugev ja tuntav persoonibränd on kindel konkurentsieelis, mis toetab ka laiemalt äri kasvu. “Kui ma nõustan juhte turunduse valdkonnas, siis tihtipeale ettevõtete juhid ütlevad mulle, et nemad küll ei soovi olla esiplaanis oma toodete või teenuste turundustegevuses. Ja minu esimene küsimus selle peale alati on, et kes siis veel kui mitte Sina juhina ise? Kui ettevõtte juht on väga tugeva kuvandi ja hea positiivse suunanäitajana pildis, siis tulevad tegelikult järgi ka töötajad. Ja loomulikult, kui juhil on tugev persoonibränd, siis on hoopis teistsugune võimalus liikuda edasi ka oma toodete või teenuste turundamisel. Ehk tegelikkuses on ettevõtte juht kõige esimene turundaja oma toodete või te

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kunagine Hansapanga jaepanganduse juht, endine Eesti Energia jaeäri juht ja praegune Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Margusega räägimegi juhtimisest, asjade ära tegemisest ja sellest, mis on tema personaalne juhtimiskäekiri. “Minu jaoks on juht see, kes viib ettevõtte punktist A punkti B. Ehk teisisõnu öeldes, juht on see, kes paneb asjad juhtuma. See on ka see, kuidas ma drive’in iseenda tegevusi. Siin on kindlasti oma doos ka ambitsiooni ja saavutusvajadust, aga ma päriselt ka tahan, et minu tegevusest jääks jälg. A la, et ma alustasin sealt ja lõpetasin siin ning vahepealse – mis ma selle nimel ära tegin – suudan ma selgelt määratleda nii iseenda kui ka teiste jaoks. See on minu nägemuses juhtimine. Ma olen kõige tulemuslikum olukorras, kus ma suudan seada endale mingi konkreetse mentaalse verstaposti; mulle on ülioluline enda käima tõmbamiseks see, et ma näen selgelt, kuhu me tahame liikuda. Ning seejärel on minu asi sellel teel defineerida, mismoodi, kelleg

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on värskelt Eesti käesoleva aasta parimaks juhiks valitud Circle K Eesti peadirektor Kai Realo. Tal on erinevatel positsioonidel juhitöö kogemust kokku ca 20 aastat. Kaiga räägimegi juhtimisest, üle-saavutamisest, suhete olulisusest ja sellest, mis tähendab edukus. “Minu kõige olulisem õppetund juhina on olnud see, et kõik sõltub suhetest. Tuleb aru saada, kuivõrd oluline, lisaks sellele, mida sa teed ja kui hästi sa teed, on ikkagi see, kuidas sa asju teed – ehk et, kuidas sa suhtled ning milliseid suhteid sa juhtimistöö käigus lood. Ma kippusin seda algusaastatel alahindama; ma arvasin nooremana, et piisab sellest, et sa oled lihtsalt kõige parem, aga elu on näidanud, et ei piisa. Sa pead olema teistele ka suhete mõttes väga hea kolleeg. Loomulikult pead sa oskama oma tööd, pead olema pädev oma valdkonnas, aga kokkuvõttes ilma heade suhete loomise ja hoidmiseta ei jõua sa absoluutselt mitte kuskile. Minu kogemus suurtest maatriksorganisatsioonidest on küll näidanud, et kõ

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne mälutreener ja kiirlugemiskoolitaja Tauri Tallermaa. Tauri on hariduselt finants- ja majandusvaldkonna inimene ning on varasemalt töötanud mitmetes ärivaldkondades eri positsioonidel. 2001. aastast alates on Tauri kiirlugemise koolitaja ja aasta hiljem alustas ta mälutreeningute läbiviimist. 2014. aastast lisandus ka veel keskendumise koolitus. Tauriga arutamegi, mida tuleb teada ajust ja inimesest laiemalt, et olla oma tegevustes maksimaalselt edukas. “Kui ma täna teen koolitusi, siis umbes pool ajast ma käsitlen keskendumisvõime teemat. Kui inimene ei suuda keskenduda, tähelepanu ei ole – kas siis motivatsiooni, väsimuse, ülepinge või mille iganes tõttu -, siis ajju töödeldud informatsioon lihtsalt ei jõua. Siin ei ole küsimus mitte selles, et inimesel oleks halb mälu või et talle ei lähe teema korda, vaid lihtsalt talle isegi ei jõua see info ajju. Sellest fenomenist lähtuvalt ma alustan oma ettekandeid või koolitusi tipptegijate psühholoogi Anders Ericsson