Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiadoktorist koolitaja ja konsultant Eva-Maria Kangro. Tal on 10-aastane pagas HR-ettevõtte Psience partneri, koolitaja ja uuringuvaldkonna vedajana. Alates 2016. aastast aitab Eva-Maria Interim Gene partnerina organisatsioonidel vajalikke muutusi algatada ja neid agiilselt läbi viia. Tema kogemus uurija, koolitaja ja ettevõtjana eri valdkondadega kokku puutudes on näidanud, et tänases ülikiiresti muutuvas ärikeskkonnas on eelis neil, kes tegutsevad kui uudishimulikud ja kriitilised teadlased – tundlad püsti, paindlikult, kaasavalt ja järjekindlalt. Eva-Mariaga räägimegi, mis asi see agiilne juhtimine siis on ja kuidas päriselt eesmärke agiilselt ellu viia. “Agiilne tähendab sellist paindlikku, kiiret ja eksperimenteerivat lähenemist. Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik saavutada soovitud eesmärk palju kiiremini ja ettenägematul skaalal, kui me jupitame suure keerulise probleemi väikesteks tükkideks ja tegeleme fokusseeritult nende tükkide lahendam

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Jaana Susanna Liigand-Juhkam, naine, kelle põhifookuseks on emotsioonid ja nendega parem toimetulek. Jaana on koolitaja, coach ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja, paari raamatu koostaja ja kaasautor, ärijuhtimise ja psühholoogia magister. Vestlemegi Jaanaga, miks on emotsioonid juhtimises olulisel kohal ning kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata emotsionaalse küpsuse kasvatamisele. “Miks on emotsioonid nii olulised juhtimises? 1990-ndatel avastati, et piirkond ajus, kus käivituvad tunded, on välisstiimulitele kiirema reageeringuga kui see osa ajust, millega me ratsionaalselt mõtleme. Sisuliselt võib öelda, et kõigepealt tekib esmane emotsioon ja siis jõuab alles mõte järgi. Seega võib öelda, et inimene ei ole eriti ratsionaalne olevus ning emotsioonide mõju meie tegevusele on palju suurem, kui me eales oleks osanud arvata. See uus teadmine pööras pea peale ka varasemad juhtimis- ja motivatsioonikäsitlused. Kõige suurem muutus tulenebki sellest avast

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Tehnikaülikooli professor, tööpsühholoog Mare Teichmann. Tema hariduslik taust on kliinilise psühholoogia vallas, kuid viimased paarkümmend aastat on Mare aga tegelenud töö- ja organisatsioonipsühholoogiaga. Tema pikaaegseteks teadustöö põhisuundadeks on muuhulgas olnud tööstress ja elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet). Olles rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna arvamusliider, on Mare Eesti esindaja Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Võrgustikus, samuti on ta Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni Komitee liige ning Euroopa Psühholoogia assotsiatsioonide Föderatsiooni töö- ja organisatsioonipsühholoogia alalise komitee liige. Kõigele lisaks töötab ta 2017/18 õa. külalisprofessorina Sileesia Ülikoolis (Poola) ning Grenoble’i Ülikoolis (Prantsusmaa). Marega räägimegi tööstressist ja stressiga toimetulekust. Minu jaoks saab veelkord kinnitust fakt, et juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist. “Kõige lihtsamalt öel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enam kui poolesajas riigis tegutseva ehituskeemiaettevõtte Krimelte omanik ja juht Jaan Puusaag. Ta on mees, kes on paarikümne aasta jooksul kahe-mehe firmast üles ehitanud rahvusvahelisel tasemel edukalt konkureeriva ettevõtte. Aastate jooksul on teda pärjatud erinevate juhtimiskvaliteeti peegeldavate tiitlitega, sh EY Eesti Aasta Ettevõtja, EBSi Aasta Ärijuht, Maailma Ettevõtja tiitli nominent jne. Jaaniga räägimegi juhtimisest, ettevõtlusest ja sellest, mis tähendab edukus. “Mina näen seda asja niimoodi, et kui ettevõttes on asjad kõik korras, protsessid on kõik paigas, igal valdkonnal on oma kindel omanik ja vastutaja, meeskondade vahelised vastutusmaatriksid on selged, erinevate stsenaariumide puhul on tegevusplaanid kõigile teada – ehk kui ettevõttes asjad toimivad nii nagu peab –, siis ei ole ettevõttel juhti vaja. Ettevõttel läheb juhti vaja selleks, et tema peab omama sellist helikopteripilku ja vaatama, kas kuskil vajavad asjad kohendamist ehk kas on vaja erald

Minu seekordseks vestluskaaslaseks hommikusöögilauas on pankur Rain Lõhmus, kes on valitud kahel korral Äripäeva Aasta ärimeheks (aastatel 2011 ja 2016). Rain ilmselt suuremat sissejuhatust ei vaja, ta on olnud nii üks Hansapanga kui ka LHV asutajaid. Samuti on ta kirjutanud koos kõmukirjaniku Kaur Kenderiga raamatu „Raha". Viimati oli Rain Eesti rikaste edetabelis 80,1 miljoniga 28. kohal. Räägime Rainiga muuhulgas nii juhtimisest, vastutusest, usaldusest, omanikutundest kui ka edust laiemalt. “Mina pean hästi oluliseks seda, et juhid tekitaksid inimestes omanikutunnet. LHVs me ei mõtle seda mitte mingi ühekordse koolituse või ajupesuna kampaania vormis, vaid me mõtlemegi, et inimesed, kes on organisatsiooni jaoks kõige olulisemad, peakski riskiprofiili mõttes olema samasuguses olukorras nagu aktsionärid – neil on nii võita palju kui ka kaotada. Ma ise loodan, et meil õnnestub aja jooksul nende inimeste riskiprofiil üles ehitada nii, et neil on võita väga palju, kuid samal ajal ebaedu puhul on ka kaotada pa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Äripäeva pikaaegne juht Igor Rõtov. Oma 26-aastase Äripäevas töötamise kogemuse jooksul on Igori sõnul muutused olnud peadpööritavad. Ettevõte on muutunud tagasihoidlikust ajalehe toimetusest 200-pealiseks professionaalseks ja mitmekesiseks juhtidele suunatud infopakkujaks – seda nii ajalehtede, ajakirjade, raamatute, konverentside kui ka raadio vahendusel. Ettevõtte arengu tempot näitab seegi, et täna moodustab ajalehe Äripäev osakaal kogu firma teenus- ja tooteportfellist vaid 20-30%. Igoriga räägimegi, mida tema juhi töös oluliseks peab ning milline on tema enda juhtimisbränd. “Minu jaoks on kõige olulisemad juhina inimesed. Juhtimine tähendab ikkagi inimesi. Kui sa arvad, et juhtimine on Exceli tabel, kuhu sa paned numbrid ritta ja arvutad välja, et tulud ületaksid kulud ning hakkad siis seda realiseerima – no see ei ole juhtimine. Meie tüüpi ettevõtte puhul tuleb endale aru anda, et väärtust luuakse ikkagi ainult inimeste poolt, kõik muu äriga seotu on iseenesest te

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja meditsiiniteaduste doktor Jaanus Harro. Ta on olnud Tartu Ülikooliga seotud juba aastakümneid, neist üle kümne ka dekaani ametis. Oma tausta tõttu identifitseerib Jaanus ennast pigem psühhofarmakoloogiks, keda paeluvad erinevate ainete mõju ajutegevusele ja inimpsüühikale. Ta on kirjutanud ka ilukirjanduslikus stiilis ja vaimukalt esitatud erapooletu raamatu mõnuainetest "Uimastite ajastu". Jaanusega arutamegi, kas edust võib tõesti jääda sõltuvusse ja saada mürgistuse. “Millised ohud ja riskid eduga kaasnevad? Edust võib tõesti saada mürgistuse, see on õige. Paralleelid, mis käivad koos edust sõltuvusega ja näiteks uimastitest sõltuvusega või mõne muu sõltuvusega, mis klassifitseerub psühhiaatrilise diagnoosi alla, on päris silmatorkavad. Me teame, et ajus on sellised üldprotsessid, mis sõltuvuste puhul on muutunud. Ma räägin siin eelkõige keskajust eesajju kulgevatest virgatsainet dopamiin kasutavatest närviteedest. Need nä

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Energia strateegia ja ärimudeli eest vastutav juhtivtöötaja Jaanus Arukaevu. Julgen väita, et Jaanus on pikaaegne Eesti Energia “hall kardinal”, selle väljendi kõige paremas tähenduses. Ta on töötanud mitmetel juhtivpositsioonidel, sh Eesti Energia müügi-ja teenindusüksuse turundusdirektorina, Eesti Energia energiakaubanduse üksuse juhina, Eesti Energia strateegiajuhina, Eesti Energia juhatuse esimehe nõunikuna ja hetkel toimetab ta ettevõtte regulaatorsuhete juhina. Vestlust ilmestab Jaanuse suur kogemuspagas juhina ja praktilised õppetunnid, mis ta endale aastatega kõrva taha on pannud. Luban, et sellest vestlusest leiate mitmeid praktilisi juhtimistarkusi, mis võiksid kõnetada. “Kõige esimene asi, mida juht peab suutma edukalt teha, on oma enda juhi või siis järgmise juhtimisastme ootusi mõista, ja mis veelgi olulisem – vajadusel ka juhtida. See on juhiks olemise esimene edutegur. Ma mõtlen selle all seda, et formaalseks läheb juhtimine just siis, kui sa tegelik

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Teemu Arina, a leading expert in the field of Biohacking. He is a biohacker, entrepreneur and technology expert. Teemu is the co-author of the Biohacker's Handbook, organiser of the Biohacker Summit, and a founder of a network called Quantified Self & Biohacking Finland, which is a community of like-minded people interested in upgrading themselves. I am really glad that Teemu will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference this spring as one of the keynote speakers. “If you are a leader and you want to run yourself optimally, you should approach yourself like a professional athlete. Being unaware of or ignorant to your health state or biological condition is an amateurish approach to management. As a first step towards becoming a better version of yourself, I would recommend to scrutinize the things you already have a problem with or where you would like to see some change. That

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja, headhunter ja coach Tõnis Arro. Ta on asutanud ja juhtinud mitmeid professionaalsete teenuste valdkonna ettevõtteid (Fontes, Pärnu Konverentsid, Hermes Kirjastus, Teamscope). Täna on Tõnis igapäevaselt tegev partneri, headhunteri ja coachina personaliotsingu firmas Executive Lab ning kaasasutajana kuulub ta ka Teamscope'i meeskonda. “Iga juhi jaoks on võtmeküsimuseks suurepäraselt kokku toimiva meeskonna loomine. Ma olen seda meelt, et tänapäeva edukad organisatsioonid koosnevadki edukatest meeskondadest. Ja mis teeb meeskonna edukaks – need on sarnased väärtused. Kui meeskonnal ei ole sarnaseid väärtusi, selliseid ühiseid arusaamu, mida kõik meeskonnaliikmed tähtsaks peavad, siis on pea võimatu ka koos suuri asju korda saata. Seetõttu on igal juhil ülioluline mõista meeskonna väärtusi ning ka meeskonnaliikmete individuaalseid erinevusi. Olen ise kogenud näiteks juhtumit, kus meeskonnas ei ole ühtegi selget ühist väärtust. Kui ma seda meeskonna profiili vaatas

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Pia-Maria Thorén, a leading expert in the field of Agile Leadership, and specifically in Agile HR. Pia-Maria is the founder and owner of a consulting and training company GreenBullet that specialises in Agile HR and Agile leadership. She has worked as a consultant with many of Sweden’s largest companies, helping them to implement HR processes and solutions, always spiced with an agile mindset. She is also the founder of Agile People, a network and a conference with the purpose of spreading the agile mindset in organisations. In addition, Pia-Maria has recently written a book called “Agile People: A Radical Approach for HR & Managers (That Leads to Motivated Employees).” The book draws on ideas from agile software development and shows us how they can be applied far beyond just the software industry. I am really glad that Pia-Maria will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets. Oma ligi 20 aastase finantssektori kogemuse jooksul on Gunnar juhtinud mitmeid Swedbanki üksusi. Tal on tugev teiste juhtide mentorluse kogemus Fontese Mentorite Programmi raames, samuti on ta aktiivne Eesti Mentorite Koja tegevuses. Gunnariga räägimegi, mida tema juhi töös oluliseks peab ning milline on tema enda juhtimisbränd. “Edukad juhid, ja just eelkõige need juhid, kes mind on karjääri jooksul mõjutanud, oskavad väga hästi silmas pidada, mis on ühe või teise tiimiliikme võimalikud tuleviku arengusuunad. Et sul on juhina kogu aeg selge nägemus iga tiimiliikme võimalikust arengutrajektoorist kahe või kolme aasta perspektiivis. Ja see ei tähenda seda, et kui see inimene peaks ütlema, et ma kolme aasta pärast, Gunnar, ei pruugi töötada enam sinu ettevõttes, vaid olen näiteks eraettevõtja, siis ma tema arengusse ei investeeri. Olenemata sellest, mis tulevik toob, sa selgelt ikkagi panustad tema arengusse, sest see inimene on sinu ja

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Friederike Fabritius, a leading expert in the field of Neuroscience of Leadership (Neuroleadership). She has been trained at the Max Planck Institute for Brain Research, then she continued her career as a management consultant at McKinsey. Friederike now applies her unique expertise in neuroscience and business to leadership consulting. She is a co-author of the highly acclaimed book called "The Leading Brain: Powerful Science-Based Strategies for Achieving Peak Performance". As an executive coach, leadership consultant, author and keynote speaker, she has been working with various organisations and top executives using solid scientific findings from brain research to develop new methods and practices for leadership development. I am really glad that Friederike will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference this spring as one of the keynote speakers. "When it comes to peak perf

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks innovatsiooni ja ettevõtliku vaimu eestkõnelejaid Alar Kolk. Ta on tuntud oma märkimisväärse panuse poolest Eesti ettevõtete innovatsiooni ja rahvusvahelistumisse. Muuhulgas on ta olnud üks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse visionääre ja juhte, töötanud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina ning alates 2011. aastast on ta Euroopa Innovatsiooniakadeemia president. Alar on koolitanud ja nõustanud innovatsiooni, ärimudeli, digitaliseerimise jms. teemadel. Tänu oma tugevale tehnoloogiavaldkonna ja innovatsiooni taustale räägimegi temaga tarkustest ja kogemustest, millest on kasu ettevõtetel, kes soovivad oma ärimudelit uuendades kasvada ja laieneda uutele turgudele. “Me oleme kõikidest näidetest nii Euroopas, Californias kui ka mujal maailmas näinud, et innovatsioon muutub edukaks siis, kui seda veavad eest ettevõtete juhid. Intrigeerivalt võiks öelda, et see nõuab, et paljud Eesti ettevõtted tuletaksid endale uuesti meelde ettevõ

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitme sõltuvusega elus edukalt toime tulnud teadliku muutuse kunsti praktiseerija Aigi Vahing. Aigi on lisaks oma ärijuhtimise alasele haridusele õppinud ka näitlemist. Ta on juhtinud telesaateid, näidelnud filmis, kirjutanud raamatuid ja teinud ajakirjaniku ning turundus- ja kommunikatsioonijuhi tööd. Viimased aastad on ta peaasjalikult tegelenud teadliku enesemuutmisega. Aigi on läbinud Ingvar Villido juhendamisel Teadliku Muutuse Kunsti kursused ning Babaji kriya jooga I ja II astme pühenduse Lilleorus. Sõltuvustest paranemisest on ta kirjutanud ka autobiograafilise romaani “Valik”. Täna on ta aktiivne Lilleoru kogukonna liige ning Teadliku Muutuse Kunsti kursuste läbiviija. Vestlus viib meid põnevale teekonnale eneseteadlikkuse- ja muutmise kunsti juurde. Aigiga räägimegi lähemalt töösõltuvusest – tema isiklikest kogemustest ja praktilistest avastustest, kuidas teadliku muutuse kunsti universaalsete tehnikate abil sõltuvusega toime tulla. “Minu enda kogemuse põhjal v

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti koolitusmaastiku pikaajalisi suurtegijaid Mati Sööt. Ta omab üle 25-aastast rahvusvahelist koolitajakogemust ning juhtimis- ja personalitöö konsultandi praktikat. Mati on psühholoogiaharidusega juhtimiskonsultant ja coach, kes on nõustanud ja koolitanud juhte peaasjalikult muudatuste juhtimise valdkonnas. Ta on töötanud psühholoogina, personalidirektorina ja tippjuhina nii era- kui avalikus sektoris. Täna toimetab ta ettevõtte Change Partners meeskonnas koolitaja, konsultandi ja partnerina. “Kui me räägime muutustest organisatsioonis, siis ega asjad ju ei muutu, muutuda saavad ja muuta saavad ennast ikkagi inimesed. Muutuda saavad inimestele omased käitumised ja tegutsemisviisid, mille tulemusena pikas perspektiivis võib ümber kujuneda ka kogu organisatsioonikultuur, s.o. harjumused ja tavad, kuidas ettevõttes asju tehakse. Päeva lõpuks ongi kõige olulisem ettevõtte kultuur, mis võib meid oma tegemistes, kas siis toetada või hoopis meile vastu töötada. Küsimus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on energiast pakatav ja alati naerusuine TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar. Kairi on IT hariduse ja töökogemusega personalivaldkonna ekspert, kes on viimase kolme ja poole aasta jooksul aidanud TransferWise’il edukalt kasvada ca 60-st inimesest üle 800-pealiseks rahvusvaheliseks meeskonnaks. Ja seda kõike säilitades ettevõtte asutajatele omane start-up’ilik organisatsioonikultuur. Kairiga räägimegi, millist idufirmale omast juhtimiskultuuri Transferwise’is kultiveeritakse ning miks on kõige aluseks soov teha mõtestatud asja, mis päriselt aitab klientidel elus paremini toime tulla. “This isn’t not just a job; we’re a revolution! See on meie esimene põhiväärtus TransferWise'is, mis kirjeldab kõige enam seda, et TransferWise on koht inimestele, kes otsivad tähendusrikast tööd. See pole mugav üheksast viieni töö, kus päevast-päeva mingeid etteantud ülesandeid ära teha, vaid me oleme siin selleks, et üheskoos kutsuda ellu muutus finantsmaailmas. Meid ühendab soov mu

Linnar Viik on õppejõud, ettevõtja ja juhtide nõustaja tehnoloogia rakendamisel ühiskonna huvides. Kõige olulisema osa Linnari tähelepanust on alati võtnud innovatsioon ja selle juhtimine - uute ideede kasutusse võtmine, seda nii ettevõtluses kui ka riigijuhtimises. Õppejõuna töötab Linnar Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, ettevõtjana on ta Mobi Solutions ja Pocopay kaasasutaja ning nõustanud mitmeid suuremaid organisatsioone innovatsiooni juhtimises. Räägimegi temaga, mida tähendab innovatsioon organisatsiooni kontekstis ja kuidas innovatsioonikultuuri ettevõtetes üha rohkem soodustada. “Küsimus, kas juhile makstakse palka ka innovatsiooni eest, võrdub tihtilugu ka intrigeeriva vastuküsimusega, kas juhile makstakse ka eksimuste eest. Innovatsioon ehk see, et mul on uus idee, mida ma tahan hakata organisatsioonis rakendama ja kasutama, viitab tõenäoliselt sellele, et ma ei ole seda varem teinud ja tõenäoliselt on see uus ka minu organisatsiooni jaoks. See omakorda tähendab, et tõenäoliselt on selle idee raken

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks edukamaid naisstart-uppereid, Funderbeam’i asutaja Kaidi Ruusalepp. Funderbeam pakub maailmas ainulaadset alternatiivset kauplemiskeskkonda, kus start-up ettevõtted saavad kaasata investoreid, ja vastupidi – investoritel on võimalus leida endale meelepärane idufirma investeerimiseks. Vähetäthis pole ka fakt, et läinud sügisel kuulutati konkursi European FinTech Awards raames parimaks Euroopa finantstehnoloogia ettevõtteks just Funderbeam. Samuti on Kaidi viimasel kahel aastal ära märgitud Euroopa ühe mõjukama idufirmade blogi 'EU-Startups' 50 edukaima idufirma naisjuhtide edetabelis. Enne Funderbeam’i asutamist oli Kaidi paljudele tuntud ka Tallinna Börsi juhina ning sellele eelnevalt veel ka digiallkirja seaduse väljatöötamise eestvedajana. Kaidiga räägimegi juhtimiskvaliteedi mõjust idufirmade edukusele. Tõdeme, et juht ei juhi mitte tulemusi, vaid eelkõige ikkagi inimesi, ja tulemused tuuakse koju ikkagi meeskonna poolt. “Idufirmade edu põhikomponent number

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on inimlikkuse ja inimeseks olemise õpilane Kaidi Laur. Kaidi on joogaõpetaja, terapeut, blogija ning lisaks ka joogastuudio kaasomanik ja turundusjuht. Samuti on ta avaldanud raamatu “Hingest rahul: viisid, kuidas endaga rahu teha.” Kaidiga arutlemegi juhtimisest, inimestest ja elukvaliteedist laiemalt püüdes leida tarkusekillukesi, et seda kõike paremini mõista. “Joogaõpetajana olen aru saanud, mida tähendab liidriks olemine. Sul on joogas alati inimesi, kes on sinust kui joogaõpetajast mingil moel paremad. Võib-olla on nad füüsiliselt andekamad — näiteks painduvad paremini, suudavad hoida mingit rasket poosi paremini. Või on neil rohkelt teadmisi näiteks asendite sanskriti keelsetest nimedest. Mis iganes see ka ei oleks, sul on alati keegi saalis, kes on mingis nüansis sinust kui joogaõpetajast parem. Ja nüüd, olles seal saali ees õpetajana, tekib küsimus: mida mul siis on neile kõigile omalt poolt anda? Mis on see minu väärtus seal saali ees õpetajana? Ma olen aru saanu