Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Seekord on minu vestluskaaslaseks Raul Rebane. Teda teab rahvas eelkõige spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Kuid tema kogemustepagasisse kuulub ka töö konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana kommunikatsiooni/ meedia valdkonnas. Sel aastal sai Raul ka Postimehe aasta arvamusliidri tiitli omanikuks. Mind paelub Rauli tegemiste juures aga eelkõige tema töö Gerd Kanteriga tiimis 75Plus. Mis olid need peamised edu toonud praktikad ja printsiibid, mis kujundasid Gerdist olümpiavõitja? Sportlasarengu põhimõtted on Raul kokku võtnud oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Võimalik!”. Seal tõi ta käibele ka uue sõna “saavutuskorraldus”, ehk võtted, kuidas organiseerida edu. Sellest temaga räägimegi. “Ma tahan kohe ühe asja selgeks teha — mitte mingit vahet ei ole põhimõttelistes strateegilistes printsiipides — võidavad ikka ja jälle sarnast tüüpi inimesed. Vahet pole, kas nad heidavad ketast, mängivad tšellot või leiutavad viljatera; inimesed, kellel on saavutusvajadus sellega tegeleda, sisemine sun

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline tippjuht ja täna executive coach’ina tegutsev Peep Aaviksoo. Ta on juhtinud börsiettevõtteid Norma ja EMT, olnud Tallinna abilinnapea, kuulunud Eesti Energia, Tallinna Sadama, Liviko, Elektriraudtee ja mitmete teiste ettevõtete nõukogudesse. Hetkel toimetab ta EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja EBS Group juhatuse liikmena. Peebuga räägime, milline on Eesti juhtimismaastik laiemalt ja mida saame teha, et siinset juhtimiskvaliteeti tõsta. “Ma ütleksin, sellises küpses eas nagu ma juba olen, et juhtidena peaks meis olema rohkem headust ja positiivsust. Me oleme kuidagi natuke küünilised ja kipume pigem rõõmu tundma, kui kellegil päris nii hästi ei lähe — me oleme sarkastilised, ma isegi ütleks. See on sellise vinge mehe stiil, kui sa oled teatud mõttes sarkastiline karakter. Või nimetamata mõnda konkreetset ärilehte, kui seal ilmuvatest artiklitest 90% on pigem negatiivse alatooniga, siis see ei ole see, mis aitab keskkonna arengule kaasa. Meil on väga pa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juba 25 aastat Fonteses konsultandi ja nüüd tosin aastat ka partneri ning ettevõtja rolli kandnud Külli Lilleorg. Lisaks veerand sajale aastale konsultatsiooniäris, on ta ka üle kümne aasta andnud suure osa oma südamest ja panustanud hulga oma vabast ajast Heateo Sihtasutuse tegevusse, seda algselt vabatahtlikuna ning hiljem juba sihtasutuse nõukogu liikmena. Külliga vestlemegi tema pikaajalisest kogemusest juhte konsulteerides ja ise ettevõtja leiba maitstes. “Me /Fontese viis partnerit/ oleme hästi palju mõtestanud seda, mis asi on Fontes ja miks me seda ikka jätkuvalt õhinaga teeme. Mis sõnumit meie tegevus ja ettevõte kannab? Ja kuna me oleme kõik hästi pikalt olnud ettevõttega seotud, siis see teatav arenguküpsus tõstatab need küsimused iseenesest ja hästi loomulikult. Tegelikult on iga inimese jaoks oluline, et mida iganes ta ka ei tee või millega iganes ta oma päevi ei sisusta, et sellel oleks tema jaoks sisuline mõte ja mõju. Eneseteostuse vaates soovime me kõik

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pea veerandsaja aasta vältel jätkuvalt edukalt spordi tähe all elanud ja Eestis kulturismi sünonüümiks kujunenud Ott Kiivikas. Uskumatu, aga neljakümneseks saava kulturisti jaoks oli eelmine aasta üks edukamaid — napsas ta ju endale Euroopa meistri tiitli, tõi MM-ilt koju neljanda koha, Ben Weider Legacy Cup’ilt ja Arnold Classic’ult võitis hõbemedalid ning Mr. Olympia Amateur võistluselt kulla! Ja ärme unusta, et kodustel meistrivõistlustel on ta absoluutse Eesti meistrina triumfeerinud juba 18. korral. Liialdamata võib öelda, et lisaks isiklikele saavutustele on Ott nende aastate vältel teinud Eestis suuri jõupingutusi kulturismi ja fitnessi edendamisel, mille tulemusena on välja kasvanud uus ja ülimalt edukas põlvkond tegijaid. Ma tõesti tahtsin aru saada selle mehe nö kupli all toimuvast. Olen veendunud, et tippsport on (enese)juhtimisele hea metafoor ning Oti käest tahatsingi uurida, mida tuleb teha, et edu saaks harjumuseks. “Veel kaugel vene ajal, kui ma teadlikul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Indrek Maripuu, mees, kelle põhifookuseks on loovus. Koolitajana aitab ta klientidel murda oma seniseid mõttemustreid ja jõuda uute nutikate lahendusteni. Kõike seda teeb ta Põlvamaal asuvas Loovusaidas — kohas, kuhu oleks võimalik tulla, aeg maha võtta, kogemusi vahetada, süveneda, mõelda ja otsida. Vestlemegi Indrekuga tema kogemustest ja õppetundidest, kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata loovusseisundi saavutamisele ning millele seejuures tähelepanu pöörata. “Meil kõigil on üks hästi suur reserv — loovmõtlemine uute nutikate lahendusteni jõudmiseks —, mida me peame õppima paremini rakendama. Selleks, et loovus saaks avalduda, peame tegema oma päevaplaanidesse ruumi. Paljud on sarnast nähtust ka ise kogenud: maadled mõne olulise probleemiga ja lahendust ei tule ega tule. Seejärel jätad teema mõneks ajaks sootuks sinnapaika ja lähed trenni, koeraga jalutama, jooksma, sauna, kuhu iganes ning mingil hetkel jõuab sinuni see heureka hetk. Sa pead andma ajule

Minu sellenädalaseks vestluskaaslaseks on Eesti jooksumaailma tipptegija Margus Pirksaar. Ta on tulnud mitmeid kordi Eesti meistriks distantsidel 1500 meetrist kuni maratonini. Rahvusvahelises tiitlivõistluste konkurentsis on tal ette näidata maratoni Euroopa meistrivõistluste 28. koht (isiklik rekord maratonis 2:18.29). Täna tegeleb Margus eelkõige spordiklubi Jooksupartner treeneri ja jooksmise juhendajana. Räägime Margusega, mis puust need tippmaratoonarid siis ikkagi tehtud on. “Mina olen maksimalist, ja ma arvan, et iga tõsine spordimees ongi maksimalist. See algab nö külajooksude võidumotivatsioonist. Eesmärk tuleb sul endal seest põledes. Sa hakkad tahtma midagi — sul on eesmärk, mille poole püüelda —, ja kui sa hakkad midagi piisavalt jõuliselt tahtma, siis hakkad selle nimel ka tööd tegema. Need asjad käivadki käsikäes, ja piisav motivatsioon paneb ka trennirattad käima. Mida rohkem ma tipu poole jõudsin, seda käegakatsutavamaks see eesmärk ka mõnes mõttes muutus. Mõnda konkurenti olid juba võitnud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kauaaegne edukas tippjuht ja korvpallisõber Andres Liinat. Andres on juhina töötanud muuhulgas hotellis Olümpia / Reval Hotelligrupis, Tallinna Kaubamajas, Hansapangas ja Tartu Ülikoolis. Hetkel töötab ta tegevjuhina ettevõttes Cleveron, mis tegeleb pakiautomaatide tehnoloogia arendamise ja võrgustike ehitamisega. Räägime temaga juhi kui nö meeskonna treeneri rollist, väärtuspõhisest juhtimisest, usalduslikest suhetest tööl, tiimi eesmärgistamisest, vastutusest tulemuste eest jt juhtimisteemadel. “Kui nüüd spordi valdkond appi võtta, siis võib öelda, et juht on nagu treener. Päeva lõpuks loeb võit ja treener peab looma päris mitmed eeltingimused, et see võit saaks koju tulla. Juhi tiimiliikmed on nagu mängijad palliplatsil, kelle üksikutest pingutustest ainuüksi ei sõltu meeskondlik tulemuslikkus. Nii nagu meeskondlikes pallimängudes, sõltub ka äriorganisatsioonides juhi ja tiimi edukus eelkõige ikkagi meeskonnamängu kvaliteedist — kuidas mõistetakse üldeesmärki, kui häs

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti start-up maailma tipptegija ning Garage48, Pipedrive'i ja Clanbeat’i kaasasutaja Ragnar Sass. 2015. aastal nimetas TechCrunch & The Europas Pipedrive’i Euroopa parimaks B2B start-up’iks. 2016. aasta jaanuaris auhinnati Pipedrive parimaks eraettevõttest tööandjaks Eestis. 2017. aasta algupoole jõudis Pipedrive aga märgilise 50 000 maksva kliendini. Ettevõttel aitab pöörase kiirusega edasi kasvada investeerimisfirma Atomico kevadine ligi 16 miljoni eurone rahasüst. Ragnariga räägimegi juhtimisväljakutsetest organisatsioonikultuuri loomisel, mis tänasel päeval üliedukaid ettevõtteid ülejäänutest eristavad. “Uus põlvkond, kellest täna on saamas suurim osa tööjõuturust — ehk siis millenialid —, näevad suhet juhi ja töötaja vahel fundamentaalselt teistsugusena. Nende suur ootus on, et juhid aitaksid neil nii professionaalselt kui ka isiksustena kasvada ja areneda. Juht ei ole enam mitte niivõrd ülesannete jagaja või äärmuslikus vormis nö käsuandja rollis, vaid juhis näha

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kaupo Saue, kel üle 25. aasta kogemust ettevõtetes meeskonna koostöö ja juhtimise arendamisel. Kaupo resümee on aukartustäratav: ta on International Supervision & Coaching Institute (ISCI) asutajaliige, coach ja superviisor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis Peeter Tulviste käe all psühholoogiat, täiendanud ennast Taani instituudis GIS-International gestaltterapeudi ja organisatsiooni arenduskonsultandi väljaõppes, samuti Rootsi Moreno Instituudis Certified Practitioner tasemel, Saksamaa instituudis Institut für Supervision Organisation Kommunikation der Rote Faden organisatsiooni superviisori ja coachi väljaõppes. Lisaks on Kaupo koos Signe Vessoga kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Koolitaja ja coachi pikaaegse praktika jooksul on ta kohtunud tuhandete inimestega ning oma kogemuste põhjal usub, et tõelise õnne allikas on igaühes endas. “Juhid peavad aru saama, et kui ne

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25 aasta investorina ja mitmete mõjukate ettevõtete asutajate hulgas tuntud Jaan Pillesaar. Igapäevaselt juhib ta üle paarisaja töötajaga tarkvarafirmat Helmes. Räägime Jaaniga, millise juhtimiskultuuri viljelemine on aidanud temal edukas olla. “Eduka juhi tunnus minu jaoks on see, et lõpuks ei ole teda enam juhina meeskonnale vaja, sest tiim saab edaspidi iseseisvalt suurepäraselt hakkama. Sisuliselt tähendab see, et kui juhi nö juhendatavad on jõudnud ise tasemele, kus nad suudavad iseseisvalt nii iseennast kui ka kõiki teisi juhtida ning neid endid pole enam igapäevaselt juhendada vaja, siis võib tõesti öelda, et juhi töö on selles positsioonis edukalt täidetud. Piltlikult öeldes tõmbab see konkreetne juhi roll ennast nö täpiks kokku ja oma senises formaadis kaob vajadus selle järele. See võib tähendada näiteks seda, et senine juhi roll taandub kvartaalsete tulemus- ja arenguvestluste läbiviijaks, kuid igapäevane juhtimisvajadus kaob. Kui laev sõidab ja on kursil,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on selle sõna kõige aupaistvamas mõttes elukutseline juht Peeter Tohver. Peeter on juhtinud ettevõtteid ja meeskondi Eestis, Ida-Euroopas, Venemaal - nii pikaajaliselt kui eriülesannete lahendajaks kutsutuna - juba üle kolmekümne aasta. Märksõnadeks Tallinna Kaubamaja, Falck, G4S, Moskva linna transpordiamet, Talleks, jne. Täna pakub ta koos mõttekaaslasetega mobiilse juhtimise teenust Interim Agentuuri Velström Vallner Tohver kaudu. Vestlusest koorub selgelt välja, et Peeter on kutsumuselt juht, mis kajab vastu ka tema olemuses. "Kui küsida, mis on tippjuhi töö ja mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütleks, et juhina on oluline koondada enda ümber tugev meeskond, kes kõik eranditult on oma ala tipptegijad ning kellega on võimalik oodatud tulemused koju tuua. Ma võin siiralt öelda, et olen kõikides ettevõtetes tippjuhina olnud kõige 'rumalam' liige oma meeskonnas. Ma ei ole tundnud ei kaubandust, ei turvavaldkonda ega tööstusmaailma nii hästi kui need inimesed, kes

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Igor Rõtovi poolt Eesti juhtide eestkõnelejaks tituleeritud Toomas Tamsar. Ta on üle paarikümne aasta juhtinud nii suuremaid kui väiksemaid organisatsioone, sh ühe asutajana kõik need aastad eest vedanud Pärnu Juhtimiskonverentside korraldamist. Viimased aastad on Toomas Tööandjate Keskliidu tegevjuhina seisnud hea Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmise eest. Samuti on ta coachingufirma Tamsar Coaching omanik ning juhtide coach. Raske on leida kedagi teist Eesti juhtimismaastikul, kes oleks kokku puutunud nii paljude erinevate Eesti juhtidega. Toomasega vestlemegi tema kogemustest ja nägemusest juhtimiskvaliteedi kasvatamisel Eestis. “Mina usun, et juht peab olema autentne. Ja see tähendab seda, et sa pead ka juhina iseendaks jääma ja sina ise olema. Sa pead iseennast juhina hoidma terve ja korras, iseäranis hoidma oma suhteid iseendaga. Kui sul juhina suhe iseendaga läheb paigast ära, siis ei saa ka pikalt edukas olla. Me oleme erinevad inimesed, igaühel on oma e

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enese- ja ajajuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann. Tema koolitustel ja coachingusessioonidel on viimase kümnekonna aasta jooksul osalenud sadu töötajaid paljudest Eesti organisatsioonidest. Kristjani sulest on ilmunud ka raamat nimega 'Hetk', millest leiab praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida igapäevast tühirabelemist ja võõrandumist päriselt olulistest asjadest elus. Kristjaniga räägimegi sellest, kuidas ellu rohkem mõtestatust tuua ning seeläbi oma igapäevast toimetulekut ja heaolu suurendada. Kui sinuga on juhtunud nii, et kuskil sisimas tead, mis on sulle oluline ja tahaksid sellele märkimisväärselt rohkem pühenduda, aga sellest hoolimata eksled igapäeva keeristormis ja kipud oluliste asjade elluviimisel ajahätta jääma, siis on siinne just sulle. “Varasemalt olid nooblid ja jõukad need, kellel polnud kiire. Ja kui vaatame tänapäeva, siis tõeliselt jõukaks võivad ennast jällegi pidada inimesed, kes ei pea kogu aeg keel vesti peal rabelema. Selleks, et nö aeg uuesti

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on KoostööKunstiKooli Belbin Eesti partner ja meeskonnakoolitaja Mats Soomre. Koolitaja ja treenerina on ta enam kui 19 aasta jooksul läbi viinud üle 950 koolituse ja treeningu, millest on osa saanud pea 10000 inimest. Mats on kindlasti üks Eesti tugevamaid tegijaid meeskonna juhtimisega seotud teemade lahtiharutamisel. Sellest temaga räägimegi. “Kui vaadata, kui erinevad me inimestena tegelikult oleme, siis on selge, et hea meeskonnatöö on pigem kunst kui teadus. See on ka üks põhjus, miks me oleme KoostööKunstiKool, mitte lihtsalt meeskonnatöö koolitusfirma. Ei ole raske ära õppida mingid meeskonnamudelid ja seal toimivad seaduspärasused, kuid kuidas seda kõike igapäevaselt rakendada viisil, et olemasoleva meeskondliku materjaliga tõesti eduka tulemuseni jõuda — vot see on kunst! Kui sa näiteks leiad mõne piltilusa õlimaali taevalaotusest ja küsid siis kunstniku käest, et milliseid värve ta kokku segas, et saada just selline taevasinine, ja seda milligrammi täpsusega, sii

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töövõime- ja terviseuurija, spordibioloog ja hinnatud arvamusliider Kristjan Port. Ta on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, samuti seotud nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka SA-ga Eesti Antidoping. Avalikkusele on Kristjan tuntud mehena, kellel on võimekus rääkida keerukatel tervise valdkonda puudutavatel teemadel huvitavalt, lihtsalt ja selgelt. Rääkisin temaga stressi ja pingetaluvuse, puhkuse ja une, füüsilise koormuse ja aeroobse aktiivsuse ning samuti toitumisharjumuste mõjust juhtide töövõimele ja töö kvaliteedile. “Eesti juht on heas mõttes töösõltlane. Selle juured asuvad laiemalt läänelikus kultuuris ehk meie käitumist kujundavates väärtustes. Levinud edukuse arusaam on, et rohkem tuleb nö panna kui puhata. Kerge irooniaga võib lausa öelda, et juht peab kogu aeg olema stressiseisundis, siis ta on ikka päris juhi moodi. Kuid juhi väärtust tuleb hinnata ikkagi selle alusel, kas ta piltlikult öeldes teeb päeva jooks

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sariettevõtja ja teadliku elu praktiseerija-koolitaja Ville Jehe. Ta on olnud mitme eduka ettevõtte (Uus Maa, Delfi jne) juht ning kaasa löönud pea 50 ettevõtte asutamise juures. Samuti tegeleb Ville aktiivselt nn ühiskondlikult kasuliku tööga, kus teda vast kõige paremini tuntakse Arengufondi nõukogu esimehena. Paralleelselt on Ville juba varasest noorusest tegelenud oma sisemaailma tundmaõppimisega, alguses idamaiste võitluskunstide, hiljem jooga kaudu. Viimased kümmekond aastat aga on Ville tegelenud erinevate teadliku elu praktikate igapäevaellu rakendamisega, seda nii tööalaselt juhtimises kui ka pereelus. “Tegelen täna teadlikkuse praktikate edasiandmisega, mille olen ise omandanud viimase kümne aasta jooksul oma õpetaja Ingvar Villido käe all. Tegemist on tehnikate komplekti või nö tööriistakastiga, et järk-järgult võtta juhtimine oma alateadvuse ja ego käest jälle enda kätte tagasi. See hõlmab erinevaid praktilisi tehnikaid, kuidas rakendada teadlikkust oma elu s

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Hollandist pärit juht, konsultant ja koolitaja Klaas-Jan Reincke. Ta on tegelenud organisatsioonide ja nende juhtimise analüüsimisega juba üle 20 aasta. Organisatsioonide süvaanalüüs juhtis Klaas-Jan’i tõdemuseni, et just see, kuivõrd inimestel on võimalus kogeda oma töös eduelamusi ja kuivõrd on nad oma tööst haaratud (engagement) eristab väga edukaid ettevõtteid lihtsalt headest. Sellest johtuvalt otsustas ta täielikult pühenduda sellele, kuidas muuta töötegemine paremaks kogemuseks ning keskendus edaspidi tööalaste eduelamuste teemale. 2014. aastal asutas ta nn töödisaini labori VIVIC, mille missiooniks on aidata juhtidel ja tiimidel saavutada paremaid tulemusi samal ajal nautides oma tööd. Räägimegi temaga juhtide võimalusest ja vastutusest eduelamuste kujundamisel ja näitame, kuidas organisatsioonid saaksid seda kasutada selleks, et tõsta töötajate sisemist motivatsiooni ja haaratust. “Kahjuks assotsieeruvad meie kultuuris tööga paljuski sellised vähemmeeldivad elam

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoog, psühhoterapeut, coach, organisatsioonikonsultant ja koolitaja Viktoria Saat. Viktoria on lõpetanud Sankt-Peterburgi Puškini-nim. riikliku ülikooli psühholoogia erialal, jätkas seejärel õpinguid USA-s psühhoteraapia ja konfliktilahenduse valdkonnas Portlandi Protsessitöö Instituudis ning on täna ViktoriaSaat HR Consulting OÜ omanik ja juhataja. Teda tuntakse ka populaarse raamatu „Suhte alkeemia“ autorina. Räägime Viktoriaga juhtide isiksuslikust arengust, pikemalt peatume aga süvademokraatia teemal juhtimises ja suhetes. “Edukad juhid toetuvad oma tegevuses süvademokraatia põhimõttele, mis väljendub juhtimises nii, et esmapilgul kriitikute, häirijate või ebamugavate inimestena näivad tiimiliikmed osutuvad väga väärtuslikeks nii juhi enda kui ka kogu meeskonna edasise arengu seisukohalt. Tavamõistes tuleks kõik segajad ja häirijad oma elust eemaldada ilma, et me tegelikult teadvustaksime, mis siis ikkagi see häirija meile öelda soovib. Häirijad on aga tegeliku

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti juhtide ja organisatsioonide arendamise suurkujusid Karin Hango. Koolitusfirma SELF ühe eestvedajana on ta koolitamise ja konsulteerimisega tegelenud juba üle 25 aasta, aidates organisatsioonidel saavutada edu inimesi rikastavatel viisidel läbi teadlikkuse, spontaansuse ja autentsuse kasvatamise. Konsultandina on Karin keskendunud eelkõige nii juhtimisalasele konsulteerimisele kui ka muudatuste konsulteerimisele. Meie vestlus toob välja Karini sügava tunnetuse ja kogemuse nii psühholoogiast, psühhodraamast kui ka muudatuste coaching'ust. “Juht saab palka selle eest, et ta tekitab inimestes enda ümber selliseid seisundeid ja tundeid, mis võimaldavad neil hästi ja naudinguga oma tööd teha. Meil kõigil on paremaid-halvemaid päevi ning seisundeid, juht aga võiks enda vormis olemise eest ise suuta vastutada. Lisaks peaks juht olema võimeline ka käivitama meeskonnas protsesse, et temaga koos toimetavate inimeste seisundid ja olek oleksid piisavalt ergastatud. See täh

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava. Ei ole liialdus, kui ütlen, et ta on üks tuntumaid strateegia ja organisatsiooni arendamise nõustajaid Eestis. Konsultatsiooniäris on Mait tegutsenud juba ligi 25 aastat, mis annab võimsa kogemustepagasi, et temaga lähemalt rääkida Eesti juhtide strateegilisest juhtimisvõimekusest. “Hea juht eristub keskpärastest juhtidest just strateegilise arusaamissuutlikkuse poolest. Üha enam ei tulene ettevõtete kasumlikkus mitte ühisest efektiivsusest, nn sünergiast, vaid eelkõige suutlikkusest lahendada keerukaid probleeme. Just keerukuse juhtimise suutlikkus muutub kõige tähtsamaks. Kuidas sellega toime tulla? Hea juht peab olema nagu teadlane — ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi. Professionaalsus tekibki sellest, et juhi strateegiline arusaamisvõime pidevalt uueneb tehes tööd hüpoteesidega oma kujuteldava maailma elluviimiseks. Sellest tulenevalt on tekkinud nõudlus