Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on härrased Paul Vahur ja Neeme Kari, keda on kokku viinud soov tuua Eestisse moodsaid töötamise praktikaid. Esimeseks ühiseks ettevõtmiseks on meestel Getting Things Done (GTD) – enesejuhtimise metoodika – Eestisse toomine. Tegemist on kunagise David Allan’i menuraamatu Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity põhjal ülemaailmselt tuntuks saanud efektiivse ja stressivaba töötamise ning elu korraldamise parima praktikaga. See on ka koht, kus joonduvad nii Pauli kui ka Neeme huvid ja tugevused. Paul on elupõline projektijuht ja organiseerja, seda nii ettevõtja rollis olles kui ka suurkorporatsioonis töötades. Viimased 8 aastat on Paul Microsoft’is Euroopa tasemel tegelenud koolituste, hackathonide ning teiste sisemiste ürituste eduka korraldamisega. Neeme on olemuselt organisaator, ideede generaator ja maailmaparandaja. Viimase 15 aasta sisse mahub Tallinn2011 turundusosakonna juhtimine, PÖFF-i tegevjuhi amet ning üritusturunduse ettevõtjana paljude tööandj

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja ja -mentor Siim Sutrop. Siim on ühe jalaga Nortali õppe ja arengu arhitekt, kuid samal ajal pakub ta juhtidele tuge ka iseseisva koolitaja ja mentorina. Nortalis haldab ta personaliüksuses Learning & Development funktsiooni ja juhib rahvusvahelist meeskonda, mis koosneb 21-st valdkonna eestvedajast erinevates maades. Olles õppinud psühholoogiat ja isiklikku arengut ligi 15 aastat ning kogenud isiklikult oma karjääris ja elus mitmeid murrangulisi etappe, on täna tema peamiseks kireks ja ekspertiisiks tulemuste saavutamise kunst ja teadus viisil, mis teeb nii iseenda kui ka teiste juhtimise tõhusaks ja nauditavaks. Selle kogemuse põhjalt on ta kokku pannud 4-kuulise intensiivse The Impactful Manager programmi (impactfulmanager.com) juhtidele, mis keskendub finants-, strateegilise planeerimise ja ajajuhtimisoskuste parandamisele. “Ma olen ise läbi elanud päris palju sellist kasvuvalu erinevates oma arenguetappides karjääri jooksul, ja ka juhina kasvades. N

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher. Elmar on politseisüsteemi erinevaid ametiredeleid pidi liikudes läbi teinud karjääri politseiinspektorist kuni siis 2013. aastal peadirektoriks nimetamiseni. Olen Elmariga põgusalt kohtunud varasemalt paaril korral ja ta on mind oma olemuse ja käitumisega positiivselt intrigeerinud. Ühelt poolt on tegemist mehega, kelles on tohutul määral teravust ja jõudu asjade ärategemisel ning konkreetsust ja selgusesoovi reaalsuse tajumisel; teisalt aga on temas meeletu hulk avatust, inimlikkust ja hoolivust. Mind hakkas üha rohkem huvitama, kes on see mees, kes meie kõigi turvalisuse eest koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga igapäevaselt hea seisab. Käesolevas vestluses püüame seda loori natuke kergitada. “Meie kümne aasta tulevikuvisioon on saada maailma parimaks politseiks. Kuskil aasta-poolteist tagasi, kui me meeskonnaga arutasime, et kes me siis tegelikult tahame olla, jõudsime selleni, et me tahame olla maailma parim politsei. S

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Mulle tundus, et siia aasta lõppu, ja veel sellise erakordse aasta lõppu, sobib teemana imehästi positiivsuse üle arutelu. Arutlen valjult, miks on oluline kasvatada iseendas positiivsuse musklit ja annan selleks ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe iseenda peal katsetada. “Psühholoogid on välja peilinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Markantne seejuures aga on, et lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Eestlasena tundub mulle eriti, et meie mõttemustrites ja kõnepruugis on sõna 'muretsemine' kesksel kohal. Eestlane muretseb kogu elu ja kõige pärast. Kes muretseb maja, kes auto, kes muretseb lapse, jne. Muud nagu polekski kui ainult kogu elu üks suur muretsemine. Võiks öelda, et murelikkus on paljuski meie loomulik seisund. See sõna sobib igasse päev

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on vabasukelduja Kaspar Eevald – mees, kes sukeldus 2 minuti ja 41 sekundiga hinge kinni hoides 101 meetri sügavusele ja tuli elavana ka veepinnale tagasi. Kõnealune sooritus on ametlik Eesti rekord ning ühtlasi ka kõige sügavam. Selles on midagi. Mind intrigeerivad inimesed, kes kompavad eksistentsiaalseid piire elus. Kaspar on inspireeriv. Tulge ka kuulama. “Mulle meeldib näha ennast sõdalasena. Ma võitlen oma piiridega ja oma võimekusega. Ja nihutan kogu aeg neid piire edasi. Selles peitub ka omajagu hasarti. Kuigi sa toimetad seal vetesügavustes noatera äärepeal, kuid see, et sa sellises ohtlikus olukorras endiselt edasi liigud, annab paradoksaalselt mulle isegi indu ja jõudu juurde. Kuigi on ohtlik, kuigi on raske, kuigi olen nö liimist lahti lagunemas – ma siiski liigun ikkagi edasi. Ma avastan kild-killu kaupa kogu aeg, et ma olen rohkemat, kui ma arvasin. Ja eks selle pealt tulevadki suured teod. Inimesed tihtipeale ikkagi kipuvad alahindama iseennast. Ja sellised ä

Head sõbrad, seekord on teistmoodi episood. Nimelt, istusime maha koos Chris Kalaga podcastist 'Ausad Mehed' ja lasime kõigel, mis parasjagu pinnale kerkis ja olulisena üles ujus, nö sõnu valimata valjult välja. Selles mõttepõrgatuses oli head energiat ja meid kindlasti ühendab Chrisiga soov tuua maailma rohkem selgust iseendas ja teadlikkust iseendast. Juttu tuleb erinevatest kogemustest nii podcastimise maailmas kui ka lavaesinemisest laiemalt, ja paljust muust põnevast. Vaatamata sellele, et tegemist on ligi 2h pikkuse looga, kuula salvestus lõpuni, sest lõpu poole räägime ka sellest, mida edaspidi tahame koostöös tegema hakata. Kuulake ikka ... PS! Chrisi tegemised ja tema podcast "Ausad Mehed": https://www.chriskala.com https://soundcloud.com/ausad-mehed

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Changemakers'i algataja ja eestvedaja Erkki Kubber. Changemakers on noortele suunatud sotsiaalne ettevõte, mis aitab noortes arendada ettevõtlikkust läbi arenguprogrammide, kursuste ja e-valikainete. Podcastis jutustab Erkki mulle loo, kuidas ühest inspireerivast mentorist ja A4 paberist sai algatatud Changemakers, mida ta praeguseks on juba neli aastat eest vedanud. Changemakers tähendab aidata noortel teha samm edasi enda enesearengus, aitamaks seeläbi muuta ka inimesi ja keskkonda enda ümber paremaks. Changemakers aitab noortel määratleda nii enda unistusi ja eesmärke kui ka neid ellu viia, õpetades, kuidas visiooni seada, kuidas kujundada harjumusi ja kuidas teha esimesed sammud enda eesmärkide saavutamiseks. Erkki on ise vast parim eeskuju sellel teel. Ta on kommunikatsioonijuhtimise magister ning avaliku halduse bakalaureus. Erkki on käinud ka neli aastat USA-s Southwestern Advantage´i programmi raames müümas hariduslikke raamatuid. Ta on mänginud vingel tasemel jal

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vallo Arumäe, kes on ettevõtja, investor ja finantsvabaduse eestkõneleja. Tema missiooniks on inspireerida ettevõtlikke inimesi saavutama rohkem vabadust ja harmooniat oma elus. Olles viimase paarikümne aasta jooksul juhtinud mitmeid erinevaid organisatsioone, on Vallo tänaseks loonud finantsharidusettevõtte Starfish Academy, mis oma olemuselt on rahaliselt vabade ettevõtjate ja investorite kogukond, kes on pühendunud teadlikule arengule ja kasvamisele, et elada tähendusrikkamat elu. Vallo on äge tegija. Temaga vestlus inspireeris mõtlema suuremalt ja süstis usku, et tegelikult on siin elus kõik võimalik. “Ma arvan, et üks selline suur milestone minu elus puudutab mentorit Robert Kiyosakit, kes mind üldse kunagi enesearengu teele suunas. Aasta oli siis 2009 ja me mõtlesime koos ühe teise Eesti partneriga, et jube vahva oleks viia Robert Kiyosaki teadmised ka Venemaale. Me teadsime seda, et Kiyosaki raamatut 'Rikas isa, vaene isa' oli Venemaal lugenud ca 4,5 miljonit inim

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord jagan teiega mõtteid tagasiside andmise ja vastuvõtmise teemadel inspireerituna minu coachingu praktikast. Teema on muidugi ilmatuma suur ja lai, kuid toon välja viis olulist nüanssi, et olla paremini häälestunud tagasiside andmisele ja/või vastuvõtmisele. “Üks point, mida ma tahaksin ekstra rõhutada, on see, et tagasiside andmise juures on kõige kõige olulisem kavatsus – miks ma seda tagasisidet teisele anda soovin? See on teema, millele liiga palju teadlikult ei mõelda, kuid mängib väga suurt rolli, kuidas tagasiside edastatakse ja kuidas ta ka vastu võetakse. Minu soovitus on kavatsuste teema enda jaoks hästi selgeks mõelda ja siis ka tagasiside andmisele eelnevalt lauale panna ja eraldi välja öelda. Kui me hoolime teisest osapoolest ja meie siiras soov on teisele tagasiside näol head teha, teda toetada ja aidata edasi oma arengus, siis peaks selle ka otse välja ütlema. Kui usaldustase on hea, siis peaks see lööma õhu klaariks

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on alpinist Katrin Merisalu, kes tõusis esimese Eesti naisena maailma kõrguselt kaheksanda mäe tippu, mis asub üle 8000 meetri kõrgusel. Katrin on mägironimise ja seiklemisega tegelenud juba mõnda aega, kuid oma seni kõrgeima 8136-meetrise Manaslu mäetippu Nepaalis, Himaalaja mäestikus jõudis ta eelmise aasta septembris. Mind on alati paelunud inimvõimete piire kompavad ettevõtmised. Ja seda veelgi enam, kui tegemist on mägedega. Kui Katriniga kokku saime ja vestlema hakkasime, siis tundsin, kuidas temast õhkus mingit meelerahu ja olemise selgust, see vist on see sama tunne, mida olen ise mägedes seigeldes kogenud. “Ettearvamatus on kindlasti üks asjadest, mis minule mägedes meeldib. See on see, miks mulle meeldib mägedes käia. Just see ettearvamatus, et sa ei tea, mis seal nurga taga on. Mul on üks hea tuttav kunstnik, kes kunagi ütles midagi sarnast. Et kui ma seisan selle kanga ees, siis tegelikult ma ei tea mitte kunagi, mis sellele kangale lõpuks tuleb. Ja mul on täpse

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Annastiina Hintsa, CEO of Hintsa Performance. Hintsa Performance is a world-renowned coaching company that has helped ambitious people achieve sustainable high performance for over 20 years now. The holistic Hintsa coaching method has been used by Fortune 500 executives and world-class athletes like F1 Champions Fernando Alonso and Mika Häkkinen. Annastiina has lately taken over Hintsa Performance from his father, the founder Dr Aki Hintsa. After working in top management consulting firm and experiencing firsthand a burnout, she was faced with profound questions about balance and meaning in life as well as how to achieve sustainable high performance. We will, among other topics, have a chance to glimpse into Annastiina’s inspirational personal journey as it conveys a clear message that the way to improve performance and find fulfillment is through better health and wellbeing. I am really glad that Annastiina will join us at t

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriale coachingu teemadel. Seekord on käsitluse all isiklike piiride temaatika meeskonna juhtimise kontekstis. Arutlen, kuidas juhina paremini teadvustada ja ka selgelt väljendada isiklikke piire meeskonnas. “Võib-olla liialdan, aga minu kogemus ütleb, et igas suuremas meeskonnas kipub olema mõni vähe keerukama suhtlusmaneeriga inimene, kes ikka ja jälle tekitab meeskonnas hõõrumisi ja konflikte. Reeglina on need inimesed tulemuslikkuse koha pealt tublid tegijad, kuid oma suhtlemisoskuste, väljendusviisi ja koostöövõimekuse osas võivad pehmelt öeldes olla jämedad ja konfliktsed. Pahatihti tekitab see meeskonnas ebavajalikku nägelemist ja pingeküllast õhkkonda. Juhina tähendab see aga pidevat tegelemist kõikvõimalike suhete klaarimise ja koostöö silumise teemadega. Ehk kujutage endale ette sellist tiimikaaslast, kes pidevalt tekitab meeskonnas olukordi, kus juhil on vaja nii iseenda kui ka meeskonna heaolu nimel personaalselt sekkuda. Coachingus aitan juhtidel selgu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hiljuti Eesti parimaks juhiks valitud elektroonikatööstuse Incap Grupi juht Otto Richard Pukk. Minu esmane kokkupuude Ottoga oli ülisõbralik ja soe, temast õhkus sellist ehedat muhedust, mis tegi meie kohtumise õhkkonna väga sümpaatseks. Otto juured ulatuvad sügavale Saaremaale, kuigi mees ise on suure osa oma elust toimetanud Rootsis. Täna elab Otto peamiselt Tallinnas ja juhib kogu rahvusvahelist Incap Gruppi, mille koosseisu kuulub ka Saaremaal asuv tehas. Mulle avaldas muljet Otto juhtimiskäekiri, mille üheks nurgakiviks on põhimõte, et tootmisettevõtte juhtimine ei pea olema traditsiooniliselt hierarhiline ja käsuliinil põhinev. Töötajate liinitööl rakendamise asemel töötajaid kuulatakse ja arendatakse, mikro-manageerimise asemel neid usaldatakse ja antakse piisavalt vabadust ning vastutust teha oma tööd parimal võimalikul moel. See kõik mitte ainult ei tee ettevõtte toimimist kiiremaks ja targemaks, vaid võimaldab omada ka üliõhukest juhtimiskihti, mis vähendab olul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide otsingu ja hindamise ekspert Alo Naelapea. Alo on töötanud konsultatsiooniettevõttes Arista Executive Search juhtide otsingu ja hindamise konsultandina juba ca 15 aastat. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi ettevõtete arengu, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Aastast 2009 on ta Hogan Assessment Systemsi serifitseeritud konsultant ning koos kolleegidega Aristas konsulteerinud organisatsioone väga erinevates valdkondades. Lisaks on meid sidunud temaga veel ka investeerimishuvi, mis on meil aidanud laiendada silmaringi ning mõista erinevaid ootusi juhtimisele. “Igas ettevõtte arengufaasis on omad väljakutsed. Kui keskenduda ettevõtte arengus kolmele peamisele faasile, siis võiks neid eristada järgnevalt

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Käsitluse all on ülioluline teema – suhted. Arutlen valjult, miks suhted on maailma kõige olulisem asi ja annan ka väikese harjutuse, mille abil oma tänast suhete kvaliteeti kaardistada. “Kui ma peaks välja tooma ühe teema, mis ehk kõige rohkem mõjutab meie õnnelikkuse taset, siis julgen öelda, et see on inimsuhete valdkond. See on teema, mis ühel või teisel moel jookseb läbi kõikidest minu caochingutest. Meie elukvaliteet on paljuski määratletud just meie suhete kvaliteediga. Järjest enam olen hakanud mõistma, kui suurt rolli mängivad suhted meie subjektiivse heaolu juures. See, missugune on meie suhete tervis, mõjutab otseselt kõiki teisi elu aspekte – nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Tänaseks üle 80. aasta kestnud Harvardi ülikooli uuringus leiti, et on õnneliku elu aluseks on inimsuhete kvaliteet. Meie suhted ja see, kui õnnelikud me oma suhetes oleme, mõjutavad märkimisväärselt mitte ainult meie subjektiivset õnnelikkuse taset, vaid ka fü

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Kaarel Kotkas, Veriff founder and CEO. Veriff is Kaarel’s 12th entrepreneurial project that has grown into a successful organization with global reach offering identity verification service to online businesses. Kaarel is dreaming big. Veriff is pursuing an ambitious goal of building the infrastructure for higher global trust online and single global identity whereby one day passports will be issued by Veriff instead of local governments. Besides being loved by US investors, the company has also been supported, among others, by our very own Taavet Hinrikus from Transferwise. Earlier this year Kaarel was awarded EY Entrepreneur of the Year title. Last year he was distinguished as one of the 25 most influential Northern-European young entrepreneurs. I enjoyed this chat a lot, loved to get know Kaarel more, and his crazy ambition to solve the seemingly unsolvable. Behind the apparent calm and serene energy you can really sense t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega. “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektorit

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Seekord arutlen valjult, mida tähendab olla edukas ja millal me lubame iseendal tunda ennast edukana. “Üks valdkond, mida ma coachingus kindlasti ka puudutan, on kliendi arusaamine ja teadlikkus sellest, millal ta lubab iseendal tunda ennast edukana. See on ülimalt põnev teema, mille osas coachitavatel on erinevad nägemused – väga erinevad standardid ja kriteeriumid –, millal öeldakse iseendale, et ma olen edukalt toimetanud. Et see latt, mis on õnnestumise kriteeriumiks seatud, on üpris erineva olemuse ja kõrgusega. Kui püüda ise vastata sellele küsimusele, millal te olete ennast tundnud õnnestununa, võitjana, siis tavapäraselt on selleks ikkagi mingid konkreetsed käega katsutavad ja mõõdetavad ootused või tulemused. Pahatihti aga juhtub nii, et me ise küll pingutame 100% ja paneme käiku kõik oma senised oskused, võimed ja kompetentsid, kuid, ükskõik, mis põhjusel, see ihaldatud tulemus siiski ei realiseeru. Paratamatult on elu nii mitmetahuline

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu 'ehedus'. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne. “Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad m

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Avatud Kooli eestvedaja Helen Sabrak. Helen on Noored Kooli programmi vilistlane ja töötanud ajalooõpetajana Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Enne haridusmaailma sukeldumist töötas Helen aastaid erasektoris, sh Eesti Energia kontserni kommunikatsioonijuhina. Imetlen Heleni sügavust ja kirge hariduse vallas toimetamisel. Ma olin vaimustunud Heleniga vestlusest, sellest õhkub nii palju head, soojust ja soovi maailma päriselt paremaks muuta. Äge! “Juba psühholoogiaõpingutest on mul hästi suur usk humanismi ja eneseaktualiseerimisse. Ma usun hästi sügavalt sellesse, et kõik inimesed on võimelised palju rohkemaks, kui nad ise arvavad, et nad on võimelised. Asi on selles, et elades siin maailmas seda elu me kohtume erinevate piiravate uskumustega, mis hakkavad meid ühel või teisel moel pidurdama. Need on uskumused, mis võtavad maha hoo unistada suurelt ja elada täiel rinnal. Ja mul on veendumus, et kooli võimuses on kujundada seda väärtusmaailma ja