Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti rahvusballeti juht Linnar Looris. Ta on sündinud Viljandis, õppinud Tallinna Balletikoolis, tantsinud Estonia balletisolistina, samuti hooaja Birminghamis ja pärast seda pikalt Houstoni Balletis esitantsijana. Nüüd aga on Linnar viimased paar aastat töötanud Estonia teatris rahvusballeti juhi ametis. Kutsusin Linnari oma podcasti, et rääkida temaga juhiks kujunemise teekonnast. Minu jaoks oli jutuajamine seda põnevam, et tegemist on täiesti omanäolise valdkonna ja sealse loovmeeskonna juhtimisega. “Meil on balletis nii lühikesed eesmärgid kui ka pikad eesmärgid. Meie lühike eesmärk on alati iga järgmine etendus. Kui spordivõistlustel sa valmistud, kas siis Euroopa meistrivõistlusteks, maailmameistrivõistlusteks või olümpiamängudeks – need on ikkagi pigem sellised suurvõistlused –, siis meil balletis on fookus pigem iganädalastel etendustel, mis ongi meie jooksvad eesmärgid. Iga etenduse tahame välja tantsida võimalikult tipptasemel, võimalikult kvaliteetselt, pakku

Käesolev episood on üle tüki aja jälle üks minu sooloepisoodidest, ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekordne teema on empaatiavaegus. Mulle tundub, et me ei ole vist kunagi elanud nii suhtevaeses keskkonnas kui täna. Maailmas, kus on pikka aega võimust võtnud hirm ja ebakindlus, kus inimestevahelised suhted on pealiskaudsemad ja silmast silma vahetut suhtlust vähe, peame empaatiaoskust erilise hoolega harjutama. Mõtisklen valjult, mis on empaatia, miks see nii oluline on ja kuidas kasvatada iseendas empaatiat. Lõpus annan selleks ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe iseenda peal katsetada. “Meil kõigil tuleb aeg-ajalt tegeleda olukordadega ja inimestega, kes on meile pealtnäha mõistetamatud või käituvad meile arusaamatul moel. See võib tekitada meis hirmu, pahameelt, eemaletõmbumist, vastikust, pettumust – väga erinevaid loomulikke automaatseid tundeid. Aga kuidas oleks asendada esmane kummastus ja võõrastus hoopis uudishimuga erisuste ja erinevuste suhtes? Ärme anna kohe hinna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligemale 25-aastase kogemusega IT ja telekomi valdkonna tippjuht Oleg Shvaikovsky. Ta on olnud tüüri juures nii Nortalis, Telias, Elionis kui ka MicroLinkis. Mõni kuu tagasi lahkus Oleg Nortali juhatusest, kus ta oli kaheksa aastat ning tegeleb nüüdsest täiel rinnal Püha Johannese koolis füüsika õpetaja ja kooli administratiivtööga. Kuigi see elumuutus tuli paljude jaoks üllatusena, oli Oleg tegelikult kannapööret pikalt ette planeerinud. Püha Johannese kooli juures on ta juhatuse liikme ja asutajaliikmena olnud juba 2013. aastast. Istusime Olegiga maha ja rääkisime tema karjäärist juhina ning jutt läks muuhulgas sügavuti teemadesse, mis puudutavad tähendusrikaste ja elumuutvate valikute tegemist nii töös kui ka elus laiemalt. “Sul on õigus, selle valiku taga on kindlasti minu väärtusmaailm ja -hinnangud. Ma olen veendunud, et kogu see ressurss, mis sinu käes on – on need siis haridus, oskused, sotsiaalne võrgustik, raha jne. – see pole sinu ressurss. See on sulle antud,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse meediajuhi kogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ja EBSi coaching'u programmide õppejõuna. Juba aastapäevad töötab Merle ka Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuhina. Varem on ta olnud Õhtulehe ja Ajakirjade Kirjastuse juhatuse esimees ning TV3 juhatuse liige. Rääkisime Merlega ühel varakevadisel päeval, mida võidaks ettevõtted naiste suuremast kaasatusest juhtimisse ja millised on naiste väljakutsed juhikarjääri tegemisel. “Ma ei taha üldse rääkida kvootidest, sest keegi ei taha saada edutatud ju kvoodi pärast. Naised ongi väga head, kvoodita. Samas – mis on need põhjused, miks maailma tippettevõtete CEO-de hulgas on vaid 7% naisi ja samade ettevõtete kõige paremini teenivate juhtide seas on naisi 11%? Samal ajal kui esinduslikud uuringud väidavad, et ettevõtted, mille tippjuhtkonnas on vähemalt 30% naisi, on tervemad ja efektiivsemad ning kasvatavad kasumit 15%. Kas pole vastuolu? Klaaslagesid aitavad purustada igapäevased m

Käesolev episood on valminud koostöös üritusturundusagentuuriga Hype. Ja minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Hype eestvedajad Marko Lõhmus ja Neeme Kari. Mõlemad mehed on tegutsenud üritusturundusvaldkonnas märkimisväärse aja oma elust – kahe peale kokku ligemale 40 aastat. Mind ajendas Neeme ja Markoga ühendust võtma siiras huvi selle vastu, kuidas tänases uues reaalsuses meeskondlikke ühisüritusi läbi viiakse. Millised üldse on võimalused koroonaaja piirangute tingimustes korraldada ühisüritusi töötajate kaasatuse ja tiimitunde paremaks hoidmiseks? Mis on need erinevad uue ajastu lahendused, mis aitaksid tiimil üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning liidaksid inimesi isiklikul tasandil? Olen HYPE poistega varasemalt läbi aastate koostööd teinud mitmes eri ettevõttes töötades ja julgen kindlasti soovitada nendega kontakti võtta, kui ka teie organisatsioonis need teemad parasjagu laual on. Nüüd aga – head kuulamist! “Jah, tänane olukord ürituste maastikul on piirangute tõttu selline, kus suurte

Käesolev episood on valminud koostöös ettevõttega Upsteem, kes pakub ägedaid tarkvaralisi lahendusi nii arenguvestluste kui ka tagasiside ja rahulolu-uuringute läbiviimiseks organisatsioonides. Minu seekordseks vestluskaaslaseks ongi Upsteem’i juht ja üks ettevõtte asutajatest Karl Laas. Tundes Karli juba aastaid, võin öelda, et ta on pühendunud juhtimise ja inimeste arendamise tehnoloogiate fänn. Meie vestlused Karliga on minu jaoks alati olnud põnevad; tema huvi valdkonna vastu peegeldub ka selles, et ta on kursis, mis parasjagu HR tehnoloogiate valdkonnas toimub. Selles episoodis põrgatamegi Karliga mõtteid selle ümber, mida on tänane uus reaalsus toonud HR ja juhtimis-uuringute valdkonda ning millised on erinevad võimalused tänases virtuaalmaailma poolt kaaperdatud tiimides traditsiooniliste HR uuringutega paremat meeskonnatunnetust luua. “Virtuaalmaailm, kus me kõik nüüd viimase aasta oleme peaasjalikult toimetanud, on paratamatult kaasa toonud teatud puudujäägi inimlikul tasandil suhtluse osas. Seda sa

Seekordses podcasti episoodis olen ma külas kahel Imago suhteterapeudil, Sille Jõgeval ja Urme Raadikul. Nad ise ütlevad enda kohta, et nende jaoks on suhted olnud alati väga tähtsal kohal. Nad on veendunud, et toimivad inimsuhted on eduka ja õnneliku (töö)elu aluseks. Inimesed, kellel on kvaliteetsed inimsuhted, on tervemad nii füüsiliselt kui vaimselt ning nende efektiivsus erinevates eluvaldkondades on kõrgem. Paraku ei õpetata meile, kuidas luua toimivaid suhteid. Pigem eksisteerib uskumus, et nö õige suhe peaks iseenesest toimima ja suhetest rääkimine on kuidagi tundlik teema. Meil aga Sille ja Urmega oli tahe ja julgus neile teemadele ausalt ning avatult otsa vaadata, sest soovime luua tervemat ja teineteist toetavamat ettevõtlus- ja ühiskonda. "Inimestena on meil pigem hirm konfliktide ja ebamugavate emotsioonide ees, mis suhetes kipuvad ikka ja jälle ilmnema. Oleme pigem valmis alla andma või põgenema, kui neile julgelt ja siiralt otsa vaatama. Hoiame paljud häirivad teemad endale, et näiliselt nagu

Seekordne episood on valminud juhtiva värbamispartneri CV-Online’i “Tööelublogi” podcasti ning populaarse juhtimisvaldkonna podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” koostöös. Käesolevas erisaates lähen külla LHV personalijuhile Liisa Põldmale ja LHV ESG valdkonna juhile Ragne Maaselile. Kuigi LHV näol on tegemist juba üsna suure tööandjaga konservatiivses pangandussektoris, siis minu jaoks on LHV alati olnud natuke eriline, temast kumab mingit erilist isikupära ja personaalsust. Nii on LHV tunnustatud tööandja, kes on noppinud erinevatelt maineuuringutelt kõrgeid kohti ning kus töötajate pühendumus ja rahulolu-näitajad on kõrged. Mind hakkas siiralt huvitama, mida ja kuidas LHVs tehakse juhtimiskultuuri vaates, et on saavutatud inspireeriv organisatsioonikultuur ja silmasära, millega inimesed iga päev tööle tulevad. “Juhtimiskultuuri kujundamisel tegeleme peamiselt ju just emotsioonide ja tunnetega. Organisatsioonikultuuriga tegelemine ongi tunnete juhtimise kunst, inimemotsioonide manageerimise kuns

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Mulle on Ülle väljaütlemised sümpatiseerinud läbi aegade. Lisaks mõttesügavusele on tema sõnum alati ka selge ja väljendusviis lihtsasti jälgitav. Seekord põrgatasime Üllega mõtteid vastutusest, usaldusest ja vabadusest; rääkisime ka õnnest ja edust; samuti heast juhtimisest ja avaliku sektori juhtimiskvaliteedist laiemalt. Põnev oli. “Üks olulisemaid printsiipe juhtimises, mida Raul Rebane nimetab õnneliku kana mudeliks, käsitleb tulemuseni jõudmise protsessi, mis on kujundatud nauditavaks. Selle printsiibi lähtealus on lihtne: kui sa tahad saavutada head lõpptulemust, siis tee sinna liikumise protsess õnnelikuks. Õnnelik inimene saavutab rohkem. See edu printsiip oli Raul Rebasel kasutusel, kui nad koos tiimiga Gerd Kanterit olümpiavõitjaks ette valmistasid. Kuigi Gerd Kanteri näitel oli see printsiip rakendatud spordi valdkonnas, siis samamoodi kehtib see printsiip ka igal pool mujal elus, sh ka tööelus. Ehk tähtis pole ainul

Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult harjumuste teemal ning põrgatan mõtteid sellest, kuidas hakata oma elu ja identiteeti kujundama soovitud suunas käitumisharjumuste muutmise kaudu. “Mis on üliloluline iseenda jaoks teadvustada, on see, et ükskõik, millises eluvaldkonnas sinu rahulolu on madal, ütleme, et 10-pallisel skaalal jääb see alla kuue, siis see tähendab ainult ühte asja – see tähendab seda, et sinu senised harjumused selles valdkonnas on toonud sulle selliseid tulemusi. Ehk see heas mõttes võiks sundida sind kriitiliselt otsa vaatama oma senistele käitumismustritele, mis on toonud selle tulemuse, millega sa tegelikult rahul ei ole, ja hakkama oma käitumisharjumusi vastavalt ümber kujundama, et nad hakkaksid looma seda tulemust, mida sa tegelikult elult ootad ja soovid. Ma julgeks öelda lausa niimoodi, et sinu tänane elukvaliteet on otsene tulemus sellest, millised on olnud sinu senised käitumisharjumused. Veelgi enam – mulle me

This episode is different in a couple of ways. Have you ever wondered how could we bring more transparency and trust, more accountability and initiative as well as better adaptability and constant innovation to your organization? Have you heard of holacracy – a revolutionary framework for self-managing organizations? In this episode I had an awesome opportunity to sit down with the man who started the holacracy movement - Brian Robertson, to have an honest conversation about what Holacracy is all about, how it really works and what are some of the fascinating facets of this unique way of managing organizations. Brian is a co-founder of HolacracyOne, the organization supporting holacracy’s growth around the world. Brian is also the author of the book ‘Holacracy: The New Management System for a Rapidly Changing World’. This time I am hosting the episode together with Paul Vahur who is the leading force behind the Getting Things Done movement in Estonia and an avid enthusiast of holacracy. So buckle up and enjoy

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Microsofti start-up valdkonna ekspert Mihkel Rembel. Hetkel toimetab ta ka JCI Tallinn juhatuse liikme ja asepresidendina ärisuhete alal, samuti hindab Mihkel ajujahi žüriis ka sealseid äriideid. Lõviosa oma senisest karjäärist on Mihkel aga teinud müügitööd. Kogemust on ta hankinud mitmetest suurettevõtetest Eestis nagu Euronics, Swedbank, SEB, PWC ja täna Microsoft. Mihkel on noor äkiline tegija, kes teeb ja jõuab palju. Mind hakkas huvitama, mida ta oma senisel teekonnal on õppetundidena kõrva taha pannud. “Kui me kaalume mõne tiimi võtmist oma Microsofti start-up valdkonna portfelli, siis ühe esimese asjana ma keskendun nendele inimestele, kes selles ettevõtmises meeskonna on moodustanud. Võib isegi öelda, et minu hindamisfilter on 85% just keskendunud sealsele tiimile. See tähendab, et ma viin tiimiga läbi hulgaliselt kohtumisi ja kõnesid, mille jooksul arutame nendega kõikvõimalikke teemasid, et täpsemalt aru saada, kui suur sellel meeskonnal ikkagi on pühendumine,

Käesolev episood on valminud Hea Teeninduse Kuu egiidi all koostöös kampaaniaga Kiida Teenindajat. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma. Põldma Kaubandus on üle 26-aastase ajalooga Eesti ettevõte, mis tegutseb jaekaubanduse valdkonnas terves Baltikumis – Eestis, Lätis, Leedus, ja ka Poolas. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teksa- ja rõivakollektsioone pakkuvate brändide maaletoojaga, kes 2014. aastal tuli edukalt turule oma Denim Dream brändiga. Ja mitte vähemolulisem – Põldma Kaubanduse poodides saad alati rõõmsameelse, hooliva ja personaalse teeninduse osaliseks. See ei ole pelgalt sõnakõlks, Põldma Kaubanduse teenindajad on eelnevatel aastatel noppinud mitmeid kõrgeid kohti Hea Teeninduse Kuu raames läbiviidaval Parim Teenindaja Konkursil. Heinariga räägime nii tema enda äri kasvatamisest, juhiks olemisest kui ka teeninduskultuurist, mis üheks olulisemaks nurgakiviks äri edendamisel on olnud. “Meie edu üheks vaieldamatuks aluseks on kõrge t

Käesolev episood on valminud koostöös ettevõtete kasvu ja arengut toetava konsultatsioonifirmaga Empowerment. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Empowerment’i partner ning organisatsioonide arengu kiirendaja Andres Haavel. Täna keskendub Andres koos oma tiimiga nõustamismetoodikatele, mis aitavad juhtidel oluliselt tõsta oma ettevõtte sooritusvõimet. Varasemalt on Andres tegelenud kaubandus- ja IT-ettevõtete juhtimisega. Ta on aastaid juhtinud juhtimisinfosüsteeme ehitanud meeskondi mh EMT-s, Eesti Energias, Swedbank’is ja teistes suuremates infrastruktuuriettevõtetes. Siinses 1.5-tunnises sisutihedas mõttevahetuses räägime Andresega nii ühe kui teise nurga alt juhtimissüsteemidest, mis põhinevad üldinimlikel väärtustel ja loodusseadustel ning mis on meeskondades lihtsalt rakendatavad parandades kordades meeskonna sooritusvõimet. “Juht peab meeskonnaga paika panema visiooni ja tagama selle elluviimise võimekuse, mis tähendab kahte asja – ambitsioonika sihi määratlemist ja rollide defineerimist, mida on va

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on soolopurjetaja ja seikleja Uku Randmaa, kes on tänaseks kaks korda üksinda ümber maailma purjetanud. Uku oli esimene eestlane, kes üksinda ümber maailma seilas. Oma esimesest ilmareisist kirjutas ta ka raamatu “Minu maailmameri.” Teisel korral 2018. aastal võttis Uku aga osa purjetamise võidusõidust Golden Globe Race, millelt ta pärast ligemale 252 päeva üksinda merelolekut naases 3. kohaga. See on ettekujutlematu ettevõtmine, kus kasutatakse sarnast jahti ja varustust, nii nagu 50 aastat tagasi, kui peeti esimene sellenimeline võistlus. Kui peatusteta ümber maailma on purjekal soolosõitu teinud ca 120 inimest maailmas, siis näiteks avakosmoses on viibinuid inimesi viis korda rohkem. See annab aimu selle ettevõtmise raskusastmest. Teisest ümbermaailmareisist on samuti Ukul raamat nimega “Ümber. Ilma.” Mind on ammu paelunud, kes on see mees, kes selliseid hulljulgeid ettevõtmisi ette on võtnud; ning milline on tema meeleseisund ja maailmavaade, et seda kõike ka päriselt ed

Today’s episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is brought to you by one of the leading training & consulting companies in the world – DOOR International. And my guest is Ricardo Lillo, CEO of the DOOR International. Ricardo together with his team of more than 800 trainers and consultants has footprints in more than hundred countries. Ricardo and his team is dedicated to one goal: helping organizations around the world achieve measurable and sustainable results through embracing higher level of accountability. He works with CEOs and their teams in company-wide, multi-year processes focused on developing accountability skills to achieve unprecedented results, at the most notable global organizations. He has led large scale, multi-year transformation projects with Fortune 1000 clients across numerous global industries, with extensive experience in automotive, pharma and telecommunications. His major clients now range from Abbott, IBM, Microsoft, Unilever, Ford, Merck and the Asian Devel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti putukatööstuse eestvedaja ja idufirma BugBox asutaja Erlend Sild. BugBox’i näol on tegemist juba mõned head aastad toimetanud ettevõtmisega, mille eesmärgiks on putukatest toota nii proteiinirikast toitu kui ka algmaterjali toidu valmistamiseks. Tegemist on ühe kiirelt kasvava rohemajanduse haruga. Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, seetõttu on huvi putukate kui tervisliku ja säästliku toidu vastu samuti kasvanud. Teema on üha aktuaalsem, kuna mõned nädalad tagasi liitus Eesti riikidega, kus lubatakse putukaid söögina kasutada ja müüa. Tõenäoliselt saavad putukajahu sisaldavad tooted eestlaste seas hinnatuks, kuna teadvustatakse järjest enam, et lisaks harjumuspärasele toiduvalikule tasub ka söömise juures jälgida oma ökoloogilist jalajälge. Sellest kõigest täpsemalt Erlendiga ka rääkisime. “Kui me läheme ajaloos tuhandeid aastaid tagasi, kus me peamiselt toitusime korilusest, siis tegelikult oli sel ajal inimeste söögilaual ka rikkalikult putukaid. Putuktoit oli

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Kuno on kogu oma tööelu pühendanud ühele organisatsioonile – ta liitus Päästeametiga otse koolipingist ja on tänaseks selles organisatsioonis töötanud juba 28 aastat. Minu jaoks on märgilise tähendusega, et lõviosa Eesti elanikest – 96 protsenti (!) – usaldavad institutsioonidest kõige enam just Päästeametit. 2019. aastal võitis aga Päästeamet unistuste tööandja tiitli. Ja 2020. aastal tunnustati Päästeametit Eesti ühe peresõbralikuma ettevõttena ning talle omistati peresõbraliku tööandja kuldtaseme märgis. Mind hakkas väga huvitama, kes on selle ägeda organisatsiooni eestvedaja ja juht. “Päästeametis töötavatel inimestel ongi olemas see sisemine motivatsioon. Nad on missiooniga inimesed. Me oleme teinud strateegilise otsuse, ja kogu personalistrateegia selle ümber ehitanud, et me pakume missiooniga tööd. Me kõnetame neid inimesi, kellele meie missioon läheb päriselt korda. Need on inimesed, kes tulevad sellesse organisatsiooni silm

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on bikiiinifitnessi sportlane Agne Kiviselg. Agne kuulub juba paar aastat oma spordialal maailma tippu. Lisaks sellele, et ta on Eestis viimastel aastatel saavutanud mitmel korral absoluutmeistri tiitli, on ta noppinud kõrgeid kohti nii rahvusvahelistel karikavõistlustel kui ka tiitlivõistlustel. Mõned kuud tagasi krooniti ta aga Hispaanias maailma ühel mainekaimal fitness võistlusel – Arnold Classic Europe'i võistlusel – hõbedaga. Seda märkimisväärsem on Agne edu, et ta igapäevaselt toob oma leiva lauale kaheksatunniste tööpäevadega avalikus sektoris. Talle on tulnud küll juba kolm profiliiga kutset, kõigist neist on ta aga loobunud. Kes on see naine ja mida on temalt meil õppida? “Ma olen tänu spordile nii inimese kui ka isiksusena nii palju arenenud. Minu sisemine motivatsioon on olnud ennast voolida selliseks naiseks, keda ma kunagi kuskilt ajakirja kaanelt suure aukartusega vaatasin ja mõtlesin, kas mina ka võiksin kunagi olla selline. Ma teadsin, et ma tahan selliseks

Seekordne episood on eriline. Tegemist on juhtiva värbamispartneri CV-Online’i “Tööelublogi” podcasti ning populaarse juhtimisvaldkonna podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” koostöös valminud saatega. Käesolevas erisaates püüame avada loori Eesti atraktiivsete ettevõtete edu saladustelt. Eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses viis CV-Online läbi oma traditsioonilise TOP tööandja uuringu, millega selgitati välja Eesti kõige atraktiivsemad ja populaarsemad tööandjad, kelle heaks inimesed sooviksid töötada. Minu seekordseteks vestluskaaslasteks ongi verivärske uuringu edetabelis kõrged kohad noppinud SEB Eesti juht Allan Parik koos panga personalijuhi Margit Pugaliga ning MyFitness Grupi juht Erkki Torn koos MyFitness Eesti juhi Tiina Otsaga. Mul oli au ja rõõm koos Eesti atraktiivseimate tööandjate esindajatega tunnikeseks maha istuda ning arutleda selle üle, mis siis ikkagi on nende edu saladus ja atraktiivsuse valem. Siinkohal mõned olulisemad väljanopped meie ühisest vestlusringist: “Min